Otsing

2/2010 Ermo Jürma, Mooste baptistikoguduse pastor

Olukord: 1991. aasta augustikriis avas tee Eesti Vabariigi taastamiseks. 1929. aasta üleilmse majanduskriisi järel kehtestati laias maailmas õiglasem sotsiaalne seadusandlus. Millise lõpptulemuse toob aktuaalne globaalkriis? Kas vaid musta auku kadunud biljonid või rakendatakse neid paljude kodanike käendatud miljardeid terve planeedi elu inimväärsemaks muutmisel? Kas finantsteoreetikute ja -praktikute senisele globaalsele ohjeldamatusele järgneb rahvuslike ja rahvusvaheliste kolleegiumite eetiliselt orienteeritum töö?

Rahanduskriis teravdab kliima-, nälja- ja vaesuskriisi. Kuid on ka võimalus, et rahvaste teenitud rahasid rakendatakse nende kriiside ületamiseks. Enam ei tohiks jätta nii suurt vabaruumi ülekohtutegijatele, kes jätkaks samamoodi kohe, kui pisut sammalt on peale kasvanud. Rahaga ei tohi mängida, seda tuleb vastutustundlikult teenida, hallata ja kulutada. Riigivõimu pädevus rahanduses ulatub küll müntide vermimisest kuni selle mittemateriaalsete ekvivalentideni, aga ühiskond otsustab, kuidas sellega ümber käiakse; kas sellest saab „halb" raha, mille kõrval tuleb pöörduda vahetuskaubanduse juurde või on see kõva valuuta, mis hoiab käigus elu?

Ühiskond: Me vajame Niinive-imet (Jn 3), terve ühiskonna ümberpöördumist luksuse ja positsiooni juurest üksteisega jagamisele. Täiuslikult head ühiskonda ei loo küll inimkäed, aga need võiksid kujundada seda vähem ülekohtusena. „Taotlege selle linna heaolu, kuhu ma olen lasknud teid viia, ja paluge selleks Issandat; sest selle hea põli on teie hea põli!" (Jr 29:7). Niineve elanikud võtsid ebapopulaarsed korraldused omaks ega jätkanud kangekaelselt oma „soovisedelit".

Rahanduskriis ei ole looduskatastroof, vaid inimeste tehtud. Rahale omistati religioosne aura. See on nähtamatu jumal, kes keerleb maailmas. Ta pakub konkurentsi elavale Jumalale, kes ilmus inimsõbralikult Jeesuses Kristuses. Raha looming on ahnus ja ihnsus. „Jah, kõige kurja juur on rahaarmastus, sest raha ihaldades on mõnedki eksinud ära usust ja on ise endale valmistanud palju valu." (1Tm 6:10) Piiramatut vabaturumajandust ja tema nähtamatut kätt „puht teaduslikult" egoismiga põhjendavad majandusteooriad on need ebavoorused ausse ülendanud ning ajakirjandus ja reklaam on need massidesse kandnud. Poliitikud tahtsid turumajanduse sotsiaalselt reguleeritud osa vahetada piiramatu vabaduse vastu. Saabunud katastroofis räägitakse päästmisest, vannutakse usaldust, usku ja lootust. Päästmist millest? Usku millesse?

Kristlased: Kas kristlased on mittevedamisest puhtalt pääsenud? Nad on samamoodi puudutatud ja muretsevad oma säästude, vanaduspäevade, töökoha ja elatise eest. Paljud laias maailmas ei pea küll tundma hirmu raha, vaid ellujäämise pärast. Kas kogudused on lasknud endid nakatada arvulise kasvu ja karmi võistluse reele? Mõned on kaasa läinud õnnemängudega. Küllap on olukordi, kus Kristuse kogudused peavad laskma endid oma finantskäitumises Piibli prohvetlikust sõnast ümberpöördumise ja distsipliini juurde kutsuda. Samuti tuleb üksikisikut tema mures raha pärast hingehoidlikult aidata. Nüüd on saabunud selge ümberpöördumissõnumi tund. Usaldus ei ole ostetav, raha ei vaigista süüd ega hirmu. Olles vabastatud Kristuses, ehitame me Jumala käskude suunavad barjäärid uuesti üles: sina ei tohi varastada, röövida, petta, tüssata, pistist anda, ohjeldamatult kasu ega võlgu võtta.

Raha asub Piiblis elatusvahendi (Mt 6:24, Jumal ja mammon) ja ustavuse (Lk 16:9-13, olla ustav ülekohtuses mammonas ja teha endale sõpru tulevikku vaadates) pingeväljas. Otsus, kellele mina toetun, peab langema: rahale või Jumalale? Mõlema teenimine viib alalisse konflikti koos kõigi ebameeldivate kõrvalnähtudega. Mammon (raha, omand, vara) jääb „ülekohtuseks", ta ei sobi jumalikustamiseks. Teaduslikus keeles öeldakse, et „Raha on tsivilisatsiooni habras kunstlooming" (W. Ernst), millele on omased paljud ebavoorused. Rahaga ei saa taevariiki: ikka jälle viib ta ebaõiglusesse. Raha lõpeb ikka otsa: praegu tsükliliselt ja viimaks lõplikult. Ainult rahaga võib, kui hästi läheb, ehitada üles maist riiki, aga mitte Jumala riiki ega Kristuse kogudust. Rahaga peame me „tegema sõpru", aga mitte valesid. Partnerlus rahaasjades tähendab, käia rahaga ustavalt ümber. Mida see truudus silmas peab, seda õpetavad Luuka evangeeliumi raha-tähendamissõnad: mitte ainult kasum, vaid üle surma ulatuv tulevik. Sellise tuleviku eest hoolitsemise mõõdupuuks jääb jumalik reegel: „Neil on Mooses ja Prohvetid, kuulaku nad neid!" (Lk 16:29) Kristlastele järeldub sellest: „Niisiis, kuni meil on veel aega, tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele!" (Gl 6:10)

 

10_Korjanduskarp ja Ermo, Erakogu: Eestlastena on meil sel aastal vahest viimane võimalus kroonida Jumala riigi tööd, annetades eesti kroone, kuna järgmisel aastal meil neid tõenäoliselt enam ei ole...

.

Uudised

2021-8-detsember

17 Detsember 2021
2021-8-detsember

SISUKORD  EKB Liidu tööharude jõulutervitusedMuusikaline jõulumõtisklus Liina Rahuoja Jumal kohtub meiega lapses Ermo Jürma Ines Kerikmäe: ma olen palju andeks saanud Daire Tiigivee Inglite kuulutus Petlemma väljal Teet Uuemõis 35...

Muusikaline jõulumõtisklus

17 Detsember 2021
Muusikaline jõulumõtisklus

Detsember 2021 Liina Rahuoja, Oleviste kogudus Kuigi kõik muu võib tunduda pinnapealne ja eemaletõukav, on isegi väikseim ülesanne muusikas nii haarav ja viib meid linnast, maalt, maast ja kõigest maisest nii...

Jumal kohtub meiega lapses

17 Detsember 2021
Jumal kohtub meiega lapses

Detsember 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja Igal aastal toovad jõulud meid Petlemma sõime ette ja lubavad kohtuda Jumalaga, kes tuli maailma lapsena. Nad juhatavad lapse juurde ka meis endas. Jõulukirik, -laulud...

Ines Kerikmäe: ma olen palju andeks saanud

17 Detsember 2021
Ines Kerikmäe: ma olen palju andeks saanud

Detsember 2021 Daire Tiigivee, Tartu Kolgata kogudus Ehkki Ines Kerikmäe tundub esmapilgul pigem vaoshoitud, on ta oma väljenduslaadilt emotsionaalne ning räägib oma elust ja lähedastest ülivõrdeliste sõnadega. Kes Inest lähedalt tunnevad,...

Inglite kuulutus Petlemma väljal

17 Detsember 2021
Inglite kuulutus Petlemma väljal

Detsember 2021 Teet Uuemõis, Oleviste koguduse pastor Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale“ (Lk 2:10).Kui Jeesuslapse sünd ja inglite...

35 aastaga lahenenud jõululugu

17 Detsember 2021
35 aastaga lahenenud jõululugu

Detsember 2021 Hans-Joachim Berg, NDR See algas jõuluõhtul 1940, kuid oleks võinud juhtuda ka mõnel teisel päeval. Vastus saabus aga 35 aastat hiljem.Hans-Joachim Berg jutustab, et 1940. aasta jõuludel oli ta...

Hingehoidjana hooldekodus

17 Detsember 2021
Hingehoidjana hooldekodus

Detsember 2021 Innar Kruglov, hingehoidja Sotsiaalministeeriumi pilootprojekti raames on viimase pooleteise aasta jooksul Eesti suuremates hooldekodudes tegutsenud hingehoidjad. Ka minul avanes võimalus selles töös oma panus anda ja töötada Hellenurmes ‒...

PP-festival 2021 – usukindel ka veebis?!

17 Detsember 2021
PP-festival 2021 – usukindel ka veebis?!

Detsember 2021 Kreete Kristiine Kotiesen, Rakvere Karmeli kogudus Piiblipäevad „Usu Läbi“ toimusid 29.–30. oktoobril ‒ juba 43. korda. Selle aasta teema valiti, et virgutada kristlasnoori olema julged ja usukindlad selles, kelleks...

Nii on alati olnud?

17 Detsember 2021
Nii on alati olnud?

Detsember 2021 Toivo Pilli, kirikuloolaneEttekanne konverentsil „Väike kogudus ja suur maailm“, 2. oktoobril 2021, Tallinnas „Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud. Vaata, mina teen...

Impulsse Kolgata koguduse laagritest

17 Detsember 2021
Impulsse Kolgata koguduse laagritest

Detsember 2021 Tõnu Lehtsaar, Kolgata koguduse diakon Hiljuti jõudis vaatajateni Ermo Ripsi kaheosaline film "Mälestusi Kolgata koguduse laagritest". Film on kõigile kättesaadav Youtube’is. Filmi põhisisuks on ülevaade koguduse laagritest kolmekümne aasta...

Linke