2/2010 Ermo Jürma, Mooste baptistikoguduse pastor
Olukord: 1991. aasta augustikriis avas tee Eesti Vabariigi taastamiseks. 1929. aasta üleilmse majanduskriisi järel kehtestati laias maailmas õiglasem sotsiaalne seadusandlus. Millise lõpptulemuse toob aktuaalne globaalkriis? Kas vaid musta auku kadunud biljonid või rakendatakse neid paljude kodanike käendatud miljardeid terve planeedi elu inimväärsemaks muutmisel? Kas finantsteoreetikute ja -praktikute senisele globaalsele ohjeldamatusele järgneb rahvuslike ja rahvusvaheliste kolleegiumite eetiliselt orienteeritum töö?
Rahanduskriis teravdab kliima-, nälja- ja vaesuskriisi. Kuid on ka võimalus, et rahvaste teenitud rahasid rakendatakse nende kriiside ületamiseks. Enam ei tohiks jätta nii suurt vabaruumi ülekohtutegijatele, kes jätkaks samamoodi kohe, kui pisut sammalt on peale kasvanud. Rahaga ei tohi mängida, seda tuleb vastutustundlikult teenida, hallata ja kulutada. Riigivõimu pädevus rahanduses ulatub küll müntide vermimisest kuni selle mittemateriaalsete ekvivalentideni, aga ühiskond otsustab, kuidas sellega ümber käiakse; kas sellest saab „halb" raha, mille kõrval tuleb pöörduda vahetuskaubanduse juurde või on see kõva valuuta, mis hoiab käigus elu?
Ühiskond: Me vajame Niinive-imet (Jn 3), terve ühiskonna ümberpöördumist luksuse ja positsiooni juurest üksteisega jagamisele. Täiuslikult head ühiskonda ei loo küll inimkäed, aga need võiksid kujundada seda vähem ülekohtusena. „Taotlege selle linna heaolu, kuhu ma olen lasknud teid viia, ja paluge selleks Issandat; sest selle hea põli on teie hea põli!" (Jr 29:7). Niineve elanikud võtsid ebapopulaarsed korraldused omaks ega jätkanud kangekaelselt oma „soovisedelit".
Rahanduskriis ei ole looduskatastroof, vaid inimeste tehtud. Rahale omistati religioosne aura. See on nähtamatu jumal, kes keerleb maailmas. Ta pakub konkurentsi elavale Jumalale, kes ilmus inimsõbralikult Jeesuses Kristuses. Raha looming on ahnus ja ihnsus. „Jah, kõige kurja juur on rahaarmastus, sest raha ihaldades on mõnedki eksinud ära usust ja on ise endale valmistanud palju valu." (1Tm 6:10) Piiramatut vabaturumajandust ja tema nähtamatut kätt „puht teaduslikult" egoismiga põhjendavad majandusteooriad on need ebavoorused ausse ülendanud ning ajakirjandus ja reklaam on need massidesse kandnud. Poliitikud tahtsid turumajanduse sotsiaalselt reguleeritud osa vahetada piiramatu vabaduse vastu. Saabunud katastroofis räägitakse päästmisest, vannutakse usaldust, usku ja lootust. Päästmist millest? Usku millesse?
Kristlased: Kas kristlased on mittevedamisest puhtalt pääsenud? Nad on samamoodi puudutatud ja muretsevad oma säästude, vanaduspäevade, töökoha ja elatise eest. Paljud laias maailmas ei pea küll tundma hirmu raha, vaid ellujäämise pärast. Kas kogudused on lasknud endid nakatada arvulise kasvu ja karmi võistluse reele? Mõned on kaasa läinud õnnemängudega. Küllap on olukordi, kus Kristuse kogudused peavad laskma endid oma finantskäitumises Piibli prohvetlikust sõnast ümberpöördumise ja distsipliini juurde kutsuda. Samuti tuleb üksikisikut tema mures raha pärast hingehoidlikult aidata. Nüüd on saabunud selge ümberpöördumissõnumi tund. Usaldus ei ole ostetav, raha ei vaigista süüd ega hirmu. Olles vabastatud Kristuses, ehitame me Jumala käskude suunavad barjäärid uuesti üles: sina ei tohi varastada, röövida, petta, tüssata, pistist anda, ohjeldamatult kasu ega võlgu võtta.
Raha asub Piiblis elatusvahendi (Mt 6:24, Jumal ja mammon) ja ustavuse (Lk 16:9-13, olla ustav ülekohtuses mammonas ja teha endale sõpru tulevikku vaadates) pingeväljas. Otsus, kellele mina toetun, peab langema: rahale või Jumalale? Mõlema teenimine viib alalisse konflikti koos kõigi ebameeldivate kõrvalnähtudega. Mammon (raha, omand, vara) jääb „ülekohtuseks", ta ei sobi jumalikustamiseks. Teaduslikus keeles öeldakse, et „Raha on tsivilisatsiooni habras kunstlooming" (W. Ernst), millele on omased paljud ebavoorused. Rahaga ei saa taevariiki: ikka jälle viib ta ebaõiglusesse. Raha lõpeb ikka otsa: praegu tsükliliselt ja viimaks lõplikult. Ainult rahaga võib, kui hästi läheb, ehitada üles maist riiki, aga mitte Jumala riiki ega Kristuse kogudust. Rahaga peame me „tegema sõpru", aga mitte valesid. Partnerlus rahaasjades tähendab, käia rahaga ustavalt ümber. Mida see truudus silmas peab, seda õpetavad Luuka evangeeliumi raha-tähendamissõnad: mitte ainult kasum, vaid üle surma ulatuv tulevik. Sellise tuleviku eest hoolitsemise mõõdupuuks jääb jumalik reegel: „Neil on Mooses ja Prohvetid, kuulaku nad neid!" (Lk 16:29) Kristlastele järeldub sellest: „Niisiis, kuni meil on veel aega, tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele!" (Gl 6:10)
10_Korjanduskarp ja Ermo, Erakogu: Eestlastena on meil sel aastal vahest viimane võimalus kroonida Jumala riigi tööd, annetades eesti kroone, kuna järgmisel aastal meil neid tõenäoliselt enam ei ole...
