3/2010 Jaanus Kangur, Kuriteoohvrite Toetamise Ühingu "Ohvriabi" juhatuse esimees
22. veebruar on üle-euroopaline kuriteoohvrite toetamise päev. Kuriteoohvrite Toetamise Ühing „Ohvriabi" korraldas selle päeva puhul foorumi, kus vaadati tagasi 15 tegevusaastale, arutleti, kuidas saaksime paremini toetada vaeseid ja tõrjutuid ning kuidas toetada neid, kes teistele toetust pakuvad.
Eestis on kuriteoohvritele pakutud organiseeritud kujul toetust viimased 15 aastat Kuriteoohvrite Toetamise Ühingu „Ohvriabi" (alates 1995), riikliku ohvriabi süsteemi (alates 2006) ja mitmete kodanikualgatuslike ühenduste kaudu.
Kuriteoohvrite Toetamise Ühing „Ohvriabi" on koolitanud ja koondanud tugiinimesi neile, kes kuritegude kaudu on kaotanud usalduse kaasinimese ning sageli ka ühiskondliku elukorralduse vastu. Turvalisuse tagamine on riigi ja organiseerunud ühiskonna ülesanne. Iga kuriteoohver kogeb sügavat ja õigustatud pettumust süsteemis, millest saab teda üle aidata vaid õigeaegne, hooliv ja asjatundlik abi. Ohver vajab kindlasti tekitatud kahjude hüvitamist, juriidilist ja sotsiaalset nõu ning toetust, ent peamiselt lööb kuriteo kaudu kõikuma selle läbi kannatada saanud isiku mina-pilt, enesehinnang ning usaldus ja usk headusesse ning õiglusesse.
Enam kui materiaalne toetus on just emotsionaalne ja hingeline abi osutunud ohvrite suurimaks vajaduseks. Kuigi kuritegevus Eestis on stabiliseerunud ning näitab paljude raskete isikuvastaste tegude osas isegi kahanemistendentsi, ilmnevad muutunud maailmas uued kuriteoliigid, mille vastu tunneb inimene end kaitsetuna. Küberkuriteod, identiteedivargused ja läinud aastatel korduvalt avalikkuse tähelepanu paelunud lastevastased kuriteod, mis näitavad ootamatu halastamatusega ühiskonna varjupoolt, on vaid osa nendest.
Ei ole keegi nii rikas, et ei vajaks teiste hoolt, ega keegi nii vaene, et tal poleks midagi anda.
Ohvrite toetamine ei ole ühe organisatsiooni ega institutsiooni monopol, ohvreid saab toetada igaüks, kellel on südant näha teise valu, kannatusi ja igatsust turvalisuse ja kindlustunde järele. Ohvri toetamiseks ei pea olema professionaalne nõustaja, igaüks saab teha midagi, eestpalve, annetuse või panustatud aja kaudu.
Turvalise elu tarvis saame panustada kõik koos. Euroopas on see aasta kuulutatud vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise aastaks. Vaesuse mõiste võib olla suhteline ning erinevates kultuurides erinevalt mõistetud, ent sofistiliste diskussioonide asemel on võimalus käsitleda vaesust lihtsalt kui puuduses olemist. Ema Theresa on öelnud, et enam kui leiba vajab lääne ühiskond hoolimist ja armastust. Ja seda saab jagada igaüks.
Kuriteoohvrite toetamise päeval kutsus Kuriteoohvrite Toetamise Ühing „Ohvriabi" kõiki kogudusi pidama oma palvetes meeles neid, kes on kannatanud või kannatavad ülekohtu, vägivalla, hoolimatuse, vaesuse või tõrjutuse läbi ning leidma võimalusi oma palveid tegudes väljendada.
Tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemine on välja- ja üleskutse ka kogudustele. Eks olnud ju Jeesus just selle sihtgrupi eestkõneleja, tuues eeskujuks stigmatiseeritud gruppe nagu samaarlased ja tölnerid, kes võisid olla varaliselt rikkad, ent ometi kannatajad suures armastuse ja aktsepteerimise puuduses. Ei ole keegi nii rikas, et ei vajaks teiste hoolt, ega keegi nii vaene, et tal poleks midagi anda.
Sel päeval tahame erilist tähelepanu pöörata inimliku suuruse leidmisele ja avaldamisele, et võiksime märgata enda kõrval olijat, kes vajab meie tähelepanu ja toetust.
Jaanus Kangur: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. +3725655850
