01/2011
Märtsikuu algul toimuvad järjekordsed riigikogu valimised. Väike Eesti elab juba kuuendat aastat Euroopa Liidus. Meie elukorraldust seati juba mitmed aastad enne liitumist lääne väärtuste ja suuniste järgi. Samas on 101 rahvaesindajal, keda meil on taas võimalik Toompeale valida, öelda kaalukas sõna tegeliku elu kujundamisel.
Läheneva valikutepäeva eel küsis Teekäija toimetus mitmetelt kristlastelt, asjatundjatelt ja teoinimestelt, mis oleks nende arvates esmased küsimused, mis tuleks uuel koosseisul eelolevatel aastatel lahendada. Mitte kitsalt kiriku jaoks, vaid kristlikust maailmapildist lähtuvalt kogu ühiskonda silmas pidades.
Joosep Tammo:
Kes teie erakonna tippkandidaatidest kehastab kõige enam tarkust avalikus ja isiklikus elus?
Milline kanditaat teie erakonnas kaitseb kõige paremini inimelu pühadust, traditsioonilist perekonda ning usu- ja südametunnistuse vabadust?
Kas majandus on eesmärk või vahend? Kui vahend, siis milleks? Kas need vaated ja eesmärgid peegelduvad ka erakonna platvormis ja tegelikus poliitikas? Kui jah, siis kuidas?
Ranno Tingas:
Kas olete valmis tõstma füüsiliste isikute maksuvabade heategevuslike annetuste-kingituste osakaalu praeguselt 5%-lt kuni 10%-ni?
Selle kaudu saaks riik rõhutada heategevuse olulisust ning aidata kolmandal sektoril kaasata vahendeid valdkondadesse, kus riigi abi ja toetus jääb kasinaks. Selline muudatus oleks põhjendatud ka juba arvestades seda, et äriühingutel on juba aastaid olnud võimalik maksuvabalt annetada kuni 10% kasumist. Seega diskrimineerib tulumaksuseadus hetkel füüsilisest isikust annetajaid ehk tavakodanikke.
Paul Gill:
Riik on heategevuslike annetuste-kingituste maksuvabastuse ringi sel aastal kitsendanud (õppelaenude intressid, ametühingu liikmemaksud ja erakondadele annetatud raha). Kas kogudustele tehtud annetused jäävad ka tulevikus maksuvabaks (vastavalt kehtestatud määrale)?
Kas teie arvates on haiglakaplanaat vajalik? Kas olete valmis seisma kaplanaadi riikliku rahastamise eest?
Millistes valdkondades võiksid teie arvates kirikud ja kogudused ühiskonnas aktiivsemalt kaasa tegutseda?
Alar Kilp:
Teiste Euroliidu riikidega võrreldes hinnatakse Eestis väga vähe traditsioonilist abielu – me oleme esirinnas väljaspool abielu sündivate laste, lastega üksikemade ja lahutuste osas.
Milline on teie seisukoht, kas riik peaks senisest rohkem toetama traditsioonilist peremudelit või peaks tunnustama võrdväärselt uusi, kaasaegseid kooselu vorme (sh samasooliste abielu)?
Kumba seisukohta toetate teie ja miks?
A. riik peaks kandma inimese eest hoolt nii vähe kui võimalik, sest ateistlik NSVL oli sotsiaalriik ning laialdased sotsiaalsed garantiid vähendavad inimestes vastutustunnet, töökust, ligimesearmastust ja empaatiat;
B. riik peaks pakkuma kodanikule senisest suuremaid sotsiaalseid garantiisid, kuna Uus Testament räägib ligimese armastusest, vaeste ja leskede hoolekandest, raha- ja varade annetamisest kogukondlikuks hüveks ning ka sellest, et rahaahnus on kõige kurja juur.
Religiooniõpetust sisuliselt Eesti koolides ei ole. Mis seisukohal Te olete, kas soovijad saavad piisavalt, adekvaatset ja kallutamata informatsiooni religioonidest ka ilma religiooniõpetuseta või vajaks religiooniõpetus senisest paremat korraldust?
Erki Tamm:
Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt välja öeldud eesmärk on vähendada puhta alkoholi tarbimist inimese kohta kaheksa liitrini aastas (praegu 10,2 l). Mida olete teie valmis tegema alkoholi tarbimise vähendamiseks ühiskonnas?
Kas teie arvates peaks riik panustama narko- ja alkoholisõltuvusega inimeste rehabilitatsiooniprogrammidesse? Täna on see valdavalt heategevuslike organisatsioonide õlul.
.
