Otsing

10/2012
Erik Salumäe, Eesti Kirikute Nõukogu õigusalane nõustaja

Käesoleva aasta suvel tõi Justiitsministeerium avalikkuse ette kaks seadusandlikku algatust. Ühega muudetakse Karistusseadustikus karmimaks karistamine vaenu õhutamise eest, teine on „Kooseluseaduse kontseptsioon", millega soovitakse mh tunnustada ka samast soost isikute kooselu, andes neile võimaluse see notari juures registreerida.
Erinevad kirikud ja Kirikute Nõukogu on nendele algatustele reageerinud aktiivselt ja kriitiliselt. On küsitud, et kuidas ometi saavad kirikud olla vastu sellistele muudatustele, mis tugevdavad riiklikku kaitset vaenu õhutamise või vihkamisele kihutamise vastu või annavad võimaluse saada läbi registreerimise riikliku kaitse ja tunnustuse sellisele kooselule, kus kaks inimest teineteist armastavad, isegi kui mõlemad on samast soost.
Jah, nii võib tõepoolest küsida. Loodetavasti aitab käesolev artikkel kirikute seisukohti nende algatuste suhtes kuigivõrd selgitada.

.


Kooseluseaduse koostamise asemel tuleks väärtustada traditsioonilist perekonda
Õiguskantsler saatis 2011. aastal justiitsministrile märgukirja, mille kohaselt on põhiseadusega vastuolus olukord, kus samasooliste isikute püsiv kooselu on õiguslikult reguleerimata. Kooseluseaduse kontseptsioonist hõlmab samasooliste temaatika vaid ühe osa. Kontseptsioon lähtub nimelt n-ö sooneutraalsest kooselu registreerimise mudelist, st et inimesed, olenemata soost, kes abielu registreerida ei soovi (ja samasoolised seda Eestis ei saagi), võivad minna notari juurde ning oma kooselu ametlikult registreerida lasta.
Nii Kirikute Nõukogu kui mitmed juristid on juhtinud tähelepanu sellele, et n-ö teise, madalama kategooria abielu regulatsiooni loomine hägustab oluliselt ka abielu institutsiooni ning see ei lahenda probleeme, vaid tekitab neid juurde, olgu siis õiguslikust või väärtushinnangute aspektist. Eestis on reaalselt väga lihtne abielu sõlmida ning abielu pakub mitteabielulisest kooselust suuremat kindlustunnet, seda eriti laste saamisel ja kasvatamisel.
Euroopa Liidu riikidest on vaid neljas (Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa) antud erinevast soost isikutele võimalus valida alternatiivina abielule kooselu registreerimine. Kui kontseptsioonis põhjendatakse kooselu registreerimist vajadusega kaitsta senisest enam lapsi või anda majanduslikku turvatunnet lapse emale, siis puudub sealt analüüs selle kohta, kuidas suudetakse see turvatunne tagada ülejäänud 22 EL-i riigis, kus on valida vaid abielu sõlmimise või mittesõlmimise vahel.
Loomulikult on Kirikute Nõukogu eitaval positsioonil ka samasooliste isikute kooselu seadustamise osas. Homoseksuaalne eluviis on Kõigekõrgema palge ees patt selle mis tahes vormis. Pattu ega pahesid ei saa aga õigustada ega õiguslikult aktsepteerida. Samas ei nõustu Kirikute Nõukogu end homoseksuaalidena määratlenud inimeste eristamisega selleks, et neid põlgusega kohelda, häbimärgistada või mingil muul moel diskrimineerida. Olles loodud Jumala näo järgi kuulub kõigile inimlastele nii jumalik armastusväärsus kui inimlik väärikus, sõltumata kellegi pühadusest või patususest.
Kontseptsiooni järgi rakenduks Kooseluseadus teatud juhtudel ka siis, kui inimesed pole abielu ega kooselu registreerinudki. Kuigi neid kriteeriume on püütud viia võimalikult konkreetseks ja kitsaks, on nii Kirikute Nõukogu kui erinevad juristid rõhutanud, et väljapakutud viisil inimestevaheliste suhete reguleerimine on problemaatiline ning tungib juba inimeste privaatsfääri.

Miks kirikud ei soovi karmimaid karistusi vihkamisele kihutamise eest?
Põhjused, miks kirikud on teises eelnõus sisalduvate Karistusseadustiku muudatuste vastu, on olulises osas tingitud teistes Euroopa riikides juhtunust. Näiteks kasvõi see, et kaelaristi avalikku kandmist loeb teine inimene enese suhtes vaenu õhutamiseks. Või et kristlased ei saa enam avalikult väljendada oma seisukohti homoseksuaalse eluviisi või abortide suhtes, kuna neid seisukohti võidakse pidada kellegi suhtes vihkamisele kihutavaks.
Kui kehtiv seadus seob vaenu õhutamise saabuva tagajärjega (s.t et karistatakse tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale), siis eelnõus selles olukorras tagajärje saabumine nõutav ei ole ning karistatav on tegevus (nt sümboli kasutamine) kohe, kui kihutatakse vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele avalikku rahu häirival viisil või süstemaatiliselt.
See, kas kellegi arvates võib olla tegemist vihkamise või diskrimineerimisega, on aga selle inimese väga subjektiivse hinnangu küsimus ning just siin nähaksegi kirikute poolt ohtu. On põhjust loota, et eelnõu koostajad suhtuvad kirikute märkustesse konstruktiivselt ning leitakse tasakaalustatud lahendused.

Uudised

2022-3-aprill

08 Mai 2022
2022-3-aprill

SISUKORD  Viru vangla kutsub tööleEluringikeskus pidas sarikapidu Laura Maide Kui sa sööd ja su kõht saab täis Margus Kask Kes on tark ja arusaaja? Ermo Jürma Helle Liht – eesmineja...

Misjonireis Ukraina-Slovakkia piirile

08 Mai 2022
Misjonireis Ukraina-Slovakkia piirile

Aprill 2022 Maria Metsamaa, KUSi tudeng Oma ülempreesterlikus palves ütleb Jeesus: Nii nagu sina läkitasid minu maailma, läkitan ka mina nemad maailma (Jh 17:18). 13.–19. märtsil juhtis Jumal meid kuueliikmelise tiimiga...

EKB Liidu muusikapäev

08 Mai 2022
EKB Liidu muusikapäev

Aprill 2022 Taimi Kopli, Haapsalu baptistikogudus Kui Jumal lubab ja me elame – saame kokku EKB Liidu koguduste muusikutega 7. mail Tallinnas keskuse ruumides, Koskla 18, kell 10.00–16.30.Laulul ja muusikal on...

Soome kohus tühistas endise siseministri homofoobia süüdistuse

08 Mai 2022

Aprill 2022 Soome kohus leidis, et homoseksuaalsust taunivate ja Pühakirja tsiteerivate kirjutiste ning postituste tõttu sotsiaalmeedias vihakõnes süüdistatatud endine siseminister Päivi Räsänen ei ole süüdi. „Oleksin olnud šokeeritud, kui otsus...

Aga paberkandjal Teekäijat loen huviga

08 Mai 2022

Aprill 2022 Möödunud aasta lõpust jäi meelde üks vestlus infotarbimisest. Doktorikraadini jõudnud toimekas vend ütles, et kuna kutsetöö nõuab temalt piisavalt palju arvutitunde, ei vaata ta isegi oma koguduse veebikanaleid,...

Jeesus, Sa tuled varsti

08 Mai 2022

Aprill 2022Aime Järv, Tartu Salemi kogudus Ma tunnen veel vaid üht igatsusepiina,mil tuled Sa mind enda juurde viima.Seal igavesti kummardun Su jalge ette maha,kõik maiselt murelik jään'd kaugel seljataha. Sa...

Õpetaja kirjutas

08 Mai 2022

Aprill 2022Ülle Uibo-Lanto, Tartu Salemi kogudus, 2001 kõik see aeg Õpetaja rääkis mõistukõnedes õpilased kuulasid suuremat suurem osa ei mõist küll mõni sai hapra selguse üksik kes asetas kuuldu kui...

Sõbralt Sõbrale Nõustamiskeskus panustab vaimsesse tervisesse

08 Mai 2022
Sõbralt Sõbrale Nõustamiskeskus panustab vaimsesse tervisesse

Aprill 2022 Merle Kotiesen, Sõbralt Sõbrale turundusjuhtFotod: Ave Aviste Sõbralt Sõbrale Nõustamiskeskus tegutseb uues asukohas, aadressil Lai 23, Tartu. Kristlastest pereterapeut ja kaplan Maire Latvala ning psühholoog ja pereterapeut Karita Kibuspuu...

Evangeeliumiga linnalikus keskkonnas

08 Mai 2022
Evangeeliumiga linnalikus keskkonnas

Aprill 2022 Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni (Ap 1:8).Mina olen üles kasvanud möödunud sajandi viiekümnendate aastate...

Kuidas Ukraina tuli minu juurde

08 Mai 2022
Kuidas Ukraina tuli minu juurde

Aprill 2022 Hele-Maria Kangro, 3D kogudus Ma ei ole kunagi Ukrainas käinud, aga tänavu tuli Ukraina minu juurde.Esiti paistis, et minu põlvkonnal ei õnnestugi Eestisse saabunud ukrainlastega suhelda, sest vabatahtlikelt nõuti...

Linke