Otsing

10/2012
Erik Salumäe, Eesti Kirikute Nõukogu õigusalane nõustaja

Käesoleva aasta suvel tõi Justiitsministeerium avalikkuse ette kaks seadusandlikku algatust. Ühega muudetakse Karistusseadustikus karmimaks karistamine vaenu õhutamise eest, teine on „Kooseluseaduse kontseptsioon", millega soovitakse mh tunnustada ka samast soost isikute kooselu, andes neile võimaluse see notari juures registreerida.
Erinevad kirikud ja Kirikute Nõukogu on nendele algatustele reageerinud aktiivselt ja kriitiliselt. On küsitud, et kuidas ometi saavad kirikud olla vastu sellistele muudatustele, mis tugevdavad riiklikku kaitset vaenu õhutamise või vihkamisele kihutamise vastu või annavad võimaluse saada läbi registreerimise riikliku kaitse ja tunnustuse sellisele kooselule, kus kaks inimest teineteist armastavad, isegi kui mõlemad on samast soost.
Jah, nii võib tõepoolest küsida. Loodetavasti aitab käesolev artikkel kirikute seisukohti nende algatuste suhtes kuigivõrd selgitada.

.


Kooseluseaduse koostamise asemel tuleks väärtustada traditsioonilist perekonda
Õiguskantsler saatis 2011. aastal justiitsministrile märgukirja, mille kohaselt on põhiseadusega vastuolus olukord, kus samasooliste isikute püsiv kooselu on õiguslikult reguleerimata. Kooseluseaduse kontseptsioonist hõlmab samasooliste temaatika vaid ühe osa. Kontseptsioon lähtub nimelt n-ö sooneutraalsest kooselu registreerimise mudelist, st et inimesed, olenemata soost, kes abielu registreerida ei soovi (ja samasoolised seda Eestis ei saagi), võivad minna notari juurde ning oma kooselu ametlikult registreerida lasta.
Nii Kirikute Nõukogu kui mitmed juristid on juhtinud tähelepanu sellele, et n-ö teise, madalama kategooria abielu regulatsiooni loomine hägustab oluliselt ka abielu institutsiooni ning see ei lahenda probleeme, vaid tekitab neid juurde, olgu siis õiguslikust või väärtushinnangute aspektist. Eestis on reaalselt väga lihtne abielu sõlmida ning abielu pakub mitteabielulisest kooselust suuremat kindlustunnet, seda eriti laste saamisel ja kasvatamisel.
Euroopa Liidu riikidest on vaid neljas (Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa) antud erinevast soost isikutele võimalus valida alternatiivina abielule kooselu registreerimine. Kui kontseptsioonis põhjendatakse kooselu registreerimist vajadusega kaitsta senisest enam lapsi või anda majanduslikku turvatunnet lapse emale, siis puudub sealt analüüs selle kohta, kuidas suudetakse see turvatunne tagada ülejäänud 22 EL-i riigis, kus on valida vaid abielu sõlmimise või mittesõlmimise vahel.
Loomulikult on Kirikute Nõukogu eitaval positsioonil ka samasooliste isikute kooselu seadustamise osas. Homoseksuaalne eluviis on Kõigekõrgema palge ees patt selle mis tahes vormis. Pattu ega pahesid ei saa aga õigustada ega õiguslikult aktsepteerida. Samas ei nõustu Kirikute Nõukogu end homoseksuaalidena määratlenud inimeste eristamisega selleks, et neid põlgusega kohelda, häbimärgistada või mingil muul moel diskrimineerida. Olles loodud Jumala näo järgi kuulub kõigile inimlastele nii jumalik armastusväärsus kui inimlik väärikus, sõltumata kellegi pühadusest või patususest.
Kontseptsiooni järgi rakenduks Kooseluseadus teatud juhtudel ka siis, kui inimesed pole abielu ega kooselu registreerinudki. Kuigi neid kriteeriume on püütud viia võimalikult konkreetseks ja kitsaks, on nii Kirikute Nõukogu kui erinevad juristid rõhutanud, et väljapakutud viisil inimestevaheliste suhete reguleerimine on problemaatiline ning tungib juba inimeste privaatsfääri.

Miks kirikud ei soovi karmimaid karistusi vihkamisele kihutamise eest?
Põhjused, miks kirikud on teises eelnõus sisalduvate Karistusseadustiku muudatuste vastu, on olulises osas tingitud teistes Euroopa riikides juhtunust. Näiteks kasvõi see, et kaelaristi avalikku kandmist loeb teine inimene enese suhtes vaenu õhutamiseks. Või et kristlased ei saa enam avalikult väljendada oma seisukohti homoseksuaalse eluviisi või abortide suhtes, kuna neid seisukohti võidakse pidada kellegi suhtes vihkamisele kihutavaks.
Kui kehtiv seadus seob vaenu õhutamise saabuva tagajärjega (s.t et karistatakse tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale), siis eelnõus selles olukorras tagajärje saabumine nõutav ei ole ning karistatav on tegevus (nt sümboli kasutamine) kohe, kui kihutatakse vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele avalikku rahu häirival viisil või süstemaatiliselt.
See, kas kellegi arvates võib olla tegemist vihkamise või diskrimineerimisega, on aga selle inimese väga subjektiivse hinnangu küsimus ning just siin nähaksegi kirikute poolt ohtu. On põhjust loota, et eelnõu koostajad suhtuvad kirikute märkustesse konstruktiivselt ning leitakse tasakaalustatud lahendused.

Uudised

2023-2-veebruar

07 Märts 2023
2023-2-veebruar

SISUKORD  Sõbralt Sõbrale meeskond rõõmustab Jumalas Merle Kotiesen Paranda meelt juba täna! Mihkel Nõlvak Igatsus olla ehtne Ermo Jürma Hanna Kaptein – naine täis usku ja armastust Mari-Vivian Ellam Orus...

Kõige andekam on Jeesus

07 Märts 2023
Kõige andekam on Jeesus

Veebruar 2023 Kaarel B. Väljamäe, Allika koguduse pastor Tema on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks, et pühi inimesi valmistada abistamistööle...

Jumala käekiri Samaaria Hiiumaa osakonnas

07 Märts 2023
Jumala käekiri Samaaria Hiiumaa osakonnas

Veebruar 2023 Ülo Kikas, Hiiumaa osakonna juhataja Samaaria Eesti Misjon alustas Jumala kutsel tööd augustis 1991. Soome vendade Krister Lindbergi ja Rynar Nylundi initsiatiivil asutati koos Jüri ja Toomas Nõlvakuga (tolleaegse...

Mõtisklus rahust muusikas

07 Märts 2023
Mõtisklus rahust muusikas

Veebruar 2023 Marek Talts, Viljandi baptistikogudus Lõuna-Eesti palvushommikusöögi keskmes olid suhted, mis ühendavad erinevate elualade juhte üldinimlikus ja üleinimlikus tähenduses. Kujutan neid suhteid horisontaalsel ja vertikaalsel teljel, millest lähtuvalt avasin mõtteid...

Pastor Rando Kangro ametisseseadmine Moostes

07 Märts 2023
Pastor Rando Kangro ametisseseadmine Moostes

Veebruar 2023 Hele-Maria Kangro, Mooste kogudus Liidu ainus kogudus Põlvamaal sai endale noore pastori.Veebruari esimesel pühapäeval oli Mooste koguduses meeleolukas pidupäev. Palvela saal oli puupüsti rahvast täis, nende seas üle kümne...

„Tartu rahu oli õiglane rahu.“

07 Märts 2023
„Tartu rahu oli õiglane rahu.“

Veebruar 2023 Meego Remmel, 3D koguduse õpetuspastor Sõnad „Tartu rahu oli õiglane rahu“ kõlasid Tartu linnapea Urmas Klaasi Lõuna-Eesti palvushommikusöögi tervituskõnes. Küünlapäeva eel vahetult enne Tartu rahu aastapäeva toimunud kokkusaamine leidis...

Ebajumalad või elav Jumal? Künkad või Siioni mägi?

07 Märts 2023
Ebajumalad või elav Jumal? Künkad või Siioni mägi?

Veebruar 2023 Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Käesoleval kuul tähistame Eesti Vabariigi 105. ja Eesti baptismi 139. aastapäeva. Pidasin 2018. aasta veebruaris Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris ettekande „Quo vadis, vaba kogudus?“Selle...

Viis isamaalist fuugat

07 Märts 2023
Viis isamaalist fuugat

Veebruar 2023 Marten Meibaum, 3D kogudus Fuuga on muusikaline mõtisklus, kus valitud meloodiat (nt neli esimest takti mõnest isamaalisest laulust) kindlate reeglite järgi esitatakse, arendatakse ja illustreeritakse. Fuuga võib olla nii...

Diakonite ülesannetest vabakogudustes

07 Märts 2023
Diakonite ülesannetest vabakogudustes

Veebruar 2023 Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor Diakon on kristlikus koguduses kaastööline ja teenija. Diakonite ülesanded on eri kirikutes erinevad. Mõnes kirikus ordineeritakse diakonid teenimistöösse ja edaspidi võidakse neid seada...

Ristija Johannese meeleparandusristimine

07 Märts 2023
Ristija Johannese meeleparandusristimine

Veebruar 2023 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud See on midagi imelist, mida Jeesus ütles Ristija Johannese kohta: Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremat Ristija Johannesest (Mt...

Linke