September 2019 
Argo Luik, Mooste koguduse endine noor
Noorus on ilus aeg. Sinna tagasi pöördumiseks tuleb taas kokku tulla ja meenutada koos veedetud päevi. Möödunud on 25 aastat. See on piisavalt pikk aeg vanade aegade mälestuste heietamiseks. Mooste koguduse praegune juhatuse esimees Allar Laugesaar näitas initsiatiivi ja püüdis kokku kutsuda kõik noored, kes olid tol ajal kogudusega seotud. Kohtumisaeg sai kokku lepitud. Ega selle korraldamine lihtne olnud, sest paljudel on muutunud perekonnanimi, elu- või töökoht asub väljaspool Eestit.
Rõõmustav oli tõdeda, et on ustavaid, kes ikka aitavad jõudumööda kaasa jumalariigi tööle väikeses maakoguduses.
9. augustil saigi teoks kaua planeeritud üritus. Esmane tervitus toimus Mooste kogudusemaja autoparklas, kus mõne isiku tuvastamisel oli vaja kasutada kõrvalseisjate abi. Pikka aega kohtumata on inimeste välimuses toimunud rohkelt muutusi – naisterahvad olid läinud kaunimaks...
Palvela uksed avasid meile õed-vennad, kes on jäänud sellele paigale truuks. Rõõmustav oli tõdeda, et on ustavaid, kes ikka aitavad jõudumööda kaasa jumalariigi tööle väikeses maakoguduses. Tagakambris ootas meid kaunilt kaetud kohvilaud, mille ümber saime mõnusalt suhelda. Võimalus oli vaadata fotoalbumeid ja äratundmisrõõm tekitas kõigile elevust.
Kohtumisest lubas osa võtta ka tollane noortejuht Marion Norrby (neiupõlvenimega Mägi), kes vahepeal oli Rootsis Gotlandi koguduse pastor ja nüüd tegutseb Stockholmis omanimelises advokaadifirmas. Enamik osalejaid jõudis kenasti kohale, kuid lugupeetud noortejuhti polnud ikka veel. Tund aega oodanud, arvasime, et ju saabub Marion rootsi aja järgi. Varsti oligi ta kohal ja ajavööndi meeldetuletamisel oli pikalt kosta temale nii iseloomulikku naeru.
Taaskohtumisel noortega tegi Allar ülevaate vahepeal aset leidnud sündmustest. Vahetunud on pastorid: Daniel Luik 1975–1998, Feliks Viira 1999–2000, Tarmo Õun 2000–2003 ja Ermo Jürma alates 2004. Need ajad ja sündmused, mis siin Jaanimõisas üle paarikümne aasta tagasi olid, on väga helged ja rõõmsad. Tundub, et mälestused lähevad ajaga aina ilusamaks. Eks natuke on selles ka nostalgiat ja kurbust. Praegu on terves kogukonnas vähem inimesi. Endisel kujul noortetööd pole enam. Lastetöö on aga jätkunud siiani. Ime läbi on koguduses ka tänaseni tegutsev segakoor. Samas annab meenutamine ka lootust, sest Jumala käes on kõik ajad (Ps 31:16). 25 aastat tagasi olid järsku kirikud rahvast täis, palju noori ja pühapäevakoolid tulvil lapsi. Usume, et see aeg võib kunagi korduda. 
Sigridi sõnul oli nii tore kohtuda ja kuulda, kuidas kellelgi elus läheb. Veelgi imelisem on kuulda, et inimesed käivad koos Jeesusega. Kena oli koos rõõmustada ja tuletada meelde ammuseid mälestusi. Meil oli selline osadus, nagu me polekski 25 aastat ära olnud. Tundus, nagu oleks möödunud vaid puhkusekuu ja võime taas koos olla.
Kohtumine jätkus Ahjal Raeli ja Allari suvekodus. Peale hea ja parema söögipoolise nautimist oli mõnus jälle laulda omaaegseid ülistuslaule. Nii mõneski meis elustus midagi, mis oli jäänud aastate taaga all siiski alles. Ka meie mitmehäälsed koorilaulud kõlasid uhkelt, nagu oleks möödunud vaid nädal eelmisest proovist. Kogesime, et võimegi jääda südamelt igavesti nooreks.
