Veebraur 2023 
Adele Kuznetsova, Kohtla-Järve Peeteli kogudus
Tuudur Tilk, Tartu Salemi kogudus
Fotod: Kadi Tingas
2021. aastal noorte juhtide kursuse „Futuurum“ viimasel kokkusaamisel esitati rühmatöös küsimus: „Kui saaksite teatud perioodiks EKB Liidu juhtideks, siis mida teeksite noorte jaoks?“ Ühe grupi neljast inimesest kuulusid kaks vene regiooni ja üks neist ütles: „Teate, me räägime kogu aeg sellest, kui erinevad me oleme, ja see on nii huvitav. Kahju, et enne seda kursust ma eesti kogudustest midagi ei teadnud. Võib-olla saame midagi ühiselt teha?“
Seminari, LNK ja Molodöžtekase toel toimus 4. veebruaril Tallinna Kalju koguduses juba teine eesti-slaavi noortekonverents „Ühisosa“.
Paneeldiskussioonis kummutati arusaama, et misjonitöö on midagi, mis toimub ainult välismaal.
Seni on toimunud vaid kaks kohtumist, aga juba praegu on märgata arengut. Kui esimesel „Ühisosal“ oli osalejaid 80, siis nüüd juba 130. Esimesel korral tulid kokku valdavalt noored, aga teisel oli palju erinevas vanuses osalejaid. Lisaks keelte ja rahvuste ülesele ühisosale otsiti ka põlvkondade
vahelisi kokkupuutepunkte. Esimene konverents oli kahes, aga teine juba kolmes keeles: vene, eesti ja ukraina; lisaks osa ülistust inglise keeles. Üks osaleja ütles: „Ülistus oli selline, et mulle tundus, nagu puudutaksin taevast. Lõppude lõpuks laulame seal kõik koos.“
EKB Liidu president Erki Tamm avas otseselt päeva peateemat „Minu misjon katkises maailmas“. Ta pööras tähelepanu tõsiasjale, et kuigi sõna „misjon“ on suur sõna ja kannab suurt ideed, on tähtis Jumal sisse lasta just oma elu väikestesse olukordadesse. Sellise perspektiiviga sai päev hea alguse. Helle Lihti sõnavõtt puudutas tugevalt sõja teemat. Kuid ta ei piirdunud ainult rahvastevahelise vaenutegevuse küsimustega, vaid juhtis tähelepanu ka inimeste sõjale loodusega. Mõlema vastas seisab Jeesuse õpetus, mis on kokku võetud kahe sõnaga: armastus ja kohalolu.
Sõjapõgenike teemal ja kristlaste misjonist selles kontekstis rääkis Darja Levanchuk, kes pööras esimese asjana tähelepanu tõsiasjale, et Piibel on raamat pagulastest. See oli meeldetuletus juutidest, kes on sageli elanud võõral maal. Seejärel jätkas ta mitme väga praktilise nõuandega: mida meie saame teha, kui soovime täita Jumala antud misjonikäsku.
Päev läks edasi Jakob Gilli praktilise jutuga koguduse rajamisest tänases Eestis. Ta rääkis neist rõõmudest ja valudest ning põhimõtetest, mida tema koos meeskonnaga on Ruut kogudust rajades silme ees hoidnud, et paremini oma kogudusega Jumala misjonit täita.
Seejärel jagas Moldovast pärit, kuid nüüd Kiviõlis elav Ion Dobinda oma kogemust misjonist ja kuidas Jumal ta Eestisse teenima tõi. Ta julgustas, et usus elades saab Jumal meid kõiki inimeste heaks kasutada ja me võime täielikult usaldada, et Jumal hoolitseb kõige eest.
Päeva lõpetas suur paneeldiskussioon oma koha leidmisest misjonis. Mikael Raihhelgauzi juhtimisel ja Rebeka Mia Raihhelgauzi tõlkimisel vestlesid Jael Puusaag, Matthew Edminster ja Reinhardt Müller oma kogemusest misjonitöös, evangeeliumist ja sellest, kuidas me saame olla Hea Sõnumi kandjad. 
Iga kahe sõnavõtu järel olid grupitööd, kus vaatamata keelebarjäärile sai mitmeid kuuldud ideid ühiselt edasi arendada, mõtteid põrgatada ja üksteist usus julgustada. Kõigele lisaks sai just tänu grupiaegadele arendatud isiklikul tasandil mitmeid sõprussuhteid, mis ainult sõnavõtte kuulates oleks võinudki jääda vaid ideeks „ühisosast“.
Arvame, et kolmas konverents ei lase end kaua oodata ja varsti kohtume taas. Möödunud aasta oli väga raske, kuid Jumal tõi „Ühisosale“ kokku palju inimesi ning andis meile ka uusi sõpru ja osalejaid ukrainlaste näol. Kolm väga erinevat inimgruppi, erineva keele, kultuuri ja taustaga, kuid nagu ütles üks spiikritest: „Me oleme palju rohkem ühtsed kui lõhestunud“. Ühised probleemid, raskused ja kogemused, lein ja rõõm, koos laulmine ja koos palvetamine – konverentsil leiti palju ühiseid „punkte“ ning süvenes teadmine, et meil on üks ja vägev Jumal. Usume, et niimoodi jätkates ei võta positiivsed muutused kaua aega. Ja nagu üks panelist ütles: „Teeme ühise laagri!“ Võib-olla see ongi järgmine samm?
