August 2019 
Liivia Kaustel, Oleviste kogudus
Mõned aastad tagasi sõitsime oma teatriga esinema Harju-Risti kirikusse. Hommikul tuli mul südamesse mõte kutsuda kaasa ühe meie tuumiknäitleja Lii Lainvoo mees. Kohale jõudnud, avastasime, et dekoratsioonide metalljalad olid maha ununenud. Kirikus käis samal ajal remont ja maas vedeles igasugust lauamaterjali. Lii abikaasa ehitas dekoratsioonidele lauajuppidest ja toolidest toed. Etendus sai ära mängitud! Taevaisa teadis ette, et nukunäitlejatele, naisterahvastele, oli seekord appi vaja mehelikku insenerimõtlemist ja oskusi. See oli omamoodi lõbus lugu unustamisest, mis lõppes siiski hästi.
Millal ja millest sai nukuteater alguse?
Kui Eestis hakkasid puhuma vabaduse tuuled ja muutus lihtsamaks reisimine teistesse riikidesse, käisin1990. aastal Soomes. Seal nägin kristliku teatri Valkovilla etendusi piiblilugudest nukkude abil. See oli midagi täiesti uut! Lastetöötegijana sattusin sellest kohe vaimustusse. 1991. aastal, kui valmistati ette esimest Läänemaa Misjonit, tegin ettepaneku kutsuda Soomest külla nukuteater Valkovilla. See oli põnev aeg. Tõlkisime kiiresti näidendite tekstid eesti keelde. Taustamuusika ja tekstid tulid helikandjalt.
Selle misjoninädala raames andis Valkovilla teater üle kümne etenduse, lisaks külastasid nad koole ja lasteaedu. Kõik see äratas tähelepanu, mille tõttu tuli hiljem pühapäevakoolidesse palju lapsi.
Sellest ajast algas koostöö Eesti Lastemisjoni ja Soome kristliku nukuteatri Valkovilla vahel.
2010. aastal lõpetas Valkovilla oma tegevuse Soomes. Nii tuli Eesti Lastemisjonile üllatav pakkumine – kas me soovime nende nukke endale? – muidu jääksid need lihtsalt riiulile seisma. Olime kõhklemata nõus. Nii pakitigi nukud ja dekoratsioonid bussi ning saadeti kingitusena Eestisse.
Nukkude autor ja valmistaja Liisa Pirinen käis mitu korda Eestis inimesi koolitamas. Nii sündis 2010. aastal trupp, mis sai nimeks Talleke.
Kes on nukuteatri näitlejad ja kui palju teid on?
Nukuteater Talleke on koondanud vanuselt ja karakterilt väga erinevaid, kuid samas sarnaseid inimesi, kes armastavad lapsi ja huvituvad näitlemisest nukkudega. Vabatahtlikud harrastusnäitlejad kuuluvad mitmetesse kogudustesse, paljud on seotud lastetööga. Mitmed on ametilt lasteaia- või kooliõpetajad.
Me anname etendusi periooditi, nõnda nagu kutsutakse või kuidas õnnestub ise end sobivatele üritustele või organisatsioonidele pakkuda. Esinemiskoormus jaotub üsna ühtlaselt, sest tavaliselt on ühes näidendis vaja 5–6 inimest. Nii saame kokku leppida, milline päev ja kellaaeg kellelegi sobib. Proove teeme enamasti enne etendusi ja näiteks jõuluperioodi eel harjutame „Jõululugu“ enne iga hooaega veel kord läbi.
Oleme korraldanud ka nukunäitlemise ja nukkude valmistamise kursusi. Kõik kursustel osalejad ei ole jäänud aktiivselt tegutsema. Põhituumikus on praegu umbes 20 inimest.
Ootame meiega liituma uusi inimesi, mehi ja naisi, noori ja vanu, kasvõi terveid peresid. Tegemisi on palju: hooldame nukke, sätime dekoratsioone ja valgustust, näitleme, pärast korjame kogu lava ja dekoratsioonid kokku. See töö sobiks tugevatele meesterahvastele; praegu on meil tiimis peamiselt õblukesed naisterahvad. Kui sinus on kirg kirjutada väikseid muhedaid lugusid või ka pikemaid tekste või kogunisti luua laule või helitausta, võta meiega julgesti ühendust.
Kui palju etendusi ja kilomeetreid aastas tuleb?
Aastas on meil keskmiselt 25 etendust. Maksimum on olnud 36. Kõige rohkem, 10–13 korda aastas, on soovitud „Jõululugu“, mida mängime tavaliselt detsembris. Palju küsitakse ka „Ülestõusmislugu“. Oleme esinenud laste suvelaagrites, lasteaedades, koolides, samuti erivajadustega laste koolides ja lastekodudes, väisanud kogukonnapäevi ja isegi Tallinna Vanalinna Päevi.
Meie nukkudega esitatud lood pakuvad huvi nii lastele kui ka nende vanematele. Oleme mitmes koguduses olnud osa jumalateenistusest. Palju on tulnud positiivset tagasisidet just täiskasvanutelt – etendused on ilmekad, kõnekad, eriti neile, kel vähe kokkupuudet Piibliga.
Läbisõidetud kilomeetreid on paraku raske kokku arvata. Kõige kaugem külastatud koht Eestimaal on ilmselt Misso vennastekoguduse palvela Võrumaal. Lõuna-Eestis oleme käinud mitmetes teisteski paikades. Enim oleme mänginud siiski Tallinnas ja selle lähiümbruses.
Järg septembri Teekäijas
