Jaanuar 2020
Intervjueeris Tiina Kriste
Vanemate kaastöö koguduses ja regulaarne teenistustest osavõtt on lapsele eeskujuks.
Tallinna Kalju baptistikoguduse laste- ja juunioride tööd juhivad Karina ja Lauri. Nad on olnud seitse aastat abielus ning nende ilusas kodus, Jüri kiriku lähedal, kasvavad armsad poeg ja tütar.
Karina töötab suures erakliinikus hambaarstina. Lauri on olnud õpetaja üle 10 aasta, neist viimased viis Tallinna Toomkoolis poiste klassijuhatajana ning matemaatika ja kehalise kasvatuse õpetajana. Lauri õnnistati sügisel Kalju koguduse diakoniks.
„Saime kokku tänu lastetööle. Läksin Haapsallu tööle 2010. aastal ja siis korraldati seal ka EKB Liidu lastepäeva. Lauri oli kuulnud, et keegi uus tüdruk on meeskonnas, aga ta ise ei saanud osaleda, sest just samal päeval omistati talle õpetaja kutse. Ta jõudis Haapsallu tagasi koristamise ajaks ja seal me esimest korda kohtusimegi. Kui olime umbes pool aastat suhelnud, täitus mu kauaaegne unistus: läksin pooleks aastaks Lõuna-Aafrika Vabariiki vabatahtlikuks. Töötasin seal HIV- ja AIDSi-haigete lastekodus ning teenisin kaasa kohalikus koguduses. Suhtlesime Lauriga sel ajal aktiivselt kirja teel ning minu tagasi tulles kihlusime ja abiellusime. Jumalal on hea plaan ja õige ajastus, oluline on Jumalat usaldada,“ räägib Karina.
„Kümme aastat tagasi tulin Tallinna tööle. Liitusin Kalju kogudusega, sest Piiblilugemise laagrite tiimi kaudu oli mul siin kõige enam sõpru,“ räägib Lauri. „Peatselt kutsuti mind juunioridega töötama.“
„Mina otsisin koguduses kohta, kuhu panustada, ja lastetöös oli tol hetkel abikäsi vaja. Kuna varasem kogemus oli mul olemas, siis nii saigi 2014 alustatud,“ räägib Karina.
Mida annab lastetöö koostegemine?
K: Juunioride ja pühapäevakoolilaste pered on suures osas samad. Koos planeerides jagame mõtteid ja muresid, toetame teineteist. Lauril on koolis töötamise taust ja seetõttu juunioridega palju kogemusi. Samuti pole vähetähtis, et jagame oma laste hoidmist, kui ühel meist on kohustused.
Mida peate lastetöös oluliseks?
K: Olen ise lapsena pühapäevakoolis käinud, ka paljud mu tuttavad koos minuga, kuid nad on aja jooksul usust eemale läinud. Eluraskustes on neile meenunud kord kuuldud tõed. Piiblisalmid ja kristlikud põhimõtted talletuvad ning kui on õige aeg, toob Jumal need taas esile.
Väikesed lapsed on vanemate vastutada, laps ei tule enamasti üksinda kirikusse. Vanemate kaastöö koguduses ja regulaarne teenistustest osavõtt on lastele eeskujuks ning nad näevad, et kirikuskäimine on elu loomulik osa. Minu igatsus on, et Jumala teenimine läheks edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Olen näinud seda oma vanematelt, vanavanematelt. Kui ma ise ei ole eeskujuks oma lastele, siis ei saa oodata, et nad sama tee valiksid. Praegu on aeg, kus saame külvata häid seemneid nende eludesse. Ühel päeval tuleb neil teha juba isiklik otsus, kas järgida Jeesust või mitte.
Meil on Kalju koguduses pühapäevakooli õpetajad vanuses 15–50. Minu arvates on see suur õnnistus, et lapsed kohtuvad erineva elukogemusega õpetajatega – see rikastab. Joosepile näiteks meeldib väga, kui just tema sõbranna vanaema tundi teeb. Minu ema tegi kümneid aastaid igal pühapäeval pühapäevakooli. Olen sellest palju õppinud. Kasutan isegi mitmeid laule ja mänge, mida mu ema õpetas. Kui ma neid 25 aastat hiljem mäletan, siis järelikult on need töötanud ja loodan, et jäävad ka praegustele lastele meelde. Kaljus püüame hoolitseda selle eest, et õpetaja ei peaks tegema tundi rohkem kui korra kuus, et vältida läbipõlemist. Võtmeks on leida tasakaal koguduses kaasateenimise ja ise jumalateenistustest osavõtmise vahel. Olen Jumalale meie õpetajate eest väga tänulik!
L: Palvetame ka kodus koos lastega, loeme Piiblit ja räägime Jumalast. Kristlaseks olemine on igapäevaelu osa. Ei ole nii, et issi-emme on kirikus ühtmoodi ja kodus käituvad teisiti.
Minu roll koguduses on praegu toetada, kus vajalik. Ma ei arva, et juunioride töö on mu ainus kutsumine. Juhatan teenistusi, jutlustan ja teenin ka muus osas. Tean, et õpetaja elukutse valimine ei ole olnud juhus, vaid Jumala juhtimine. Õpetajana töötamine toetab ka minu tegevust juunioride juhendajana. Mu klassi poisid on mitmel korral jutlusteks inspiratsiooni andnud. Kuna töötan kristlikus koolis, saan julgelt oma usust ja kogemustest ka seal jagada.
K ja L: See on suur õnnistus, kui saame koos öelda: „Aga mina ja mu pere, meie teenime Issandat!“ (Jos 24:15).
