Otsing

Oktoober 2020 
Elina Kivinukk, psühholoog, Tallinna Kristliku Mosaiik koguduse liige

Just austamises on küsimus, kui räägime väärkohtlemisest. Lugupidavat suhtumist on väärt nii laps kui täiskasvanu, kui nad räägivad võimalikust väärkohtlemisest.
Järgnev kirjatükk on eelkõige üleskutseks, et märgata: keegi ei ole väärkohtlemise eest kaitstud. Täiskasvanutena saame abivajavast lapsest teada anda. Kogudustena saame olla eeskujuks, luues turvalise keskkonna kõigile meie ringi astujatele.
Abivajavast lapsest teadaandmine on iga täiskasvanu seaduslik kohustus. Lisaks ilmselgetele märkidele, nagu hooletu riietus, piisava toidu puudus või ohtlik kodune olukord, võib abivajav laps tähendada nii liiga sõltuvat ja üle hoolitsetud last kui ka liiga iseseisvat ja üksi kasvanud last.

Harige end ja oma kaastöötajaid
Laste õigeaegse arengu toetamiseks on oluline õppida laste arengut tundma, sealhulgas nende seksuaalset arengut. Näiteks kasutades Murebaromeetrit lehel lasteabi.ee, mille järgi saab otsustada, kas lapse või teismelise käitumine peaks muret tekitama ja millal sekkuda. Pidage meeles, et seksuaalne väärkohtlemine ei pruugi esineda ainult vastassoost inimeste vahel. Jälgige enda hoolealuseid lapsi, millised on nende mängud, kuidas nad räägivad, millele viitavad, milliseid eeskujusid järgivad.

Küsige luba
Üks austuse väljendamine on loa küsimine. Kas võin sulle ukse lahti teha? Kas tohin minna sinuga tualetti? Kuigi me oleme pikka aega harjunud, et vanematena justkui kontrollime oma lapsi ja lastetöös osalejaid ning vastutame nende eest, siis lapse keha on tema oma. Ning üsna varasest east peab laps mõistma, et tal on võimalus mitte lubada endale liiga lähedale inimesi, kelle juuresolekul ta ei tunne end turvaliselt või kes pole teda kasvatavas rollis.

Märgake ja olge olemas
Lastetöötegijana pange tähele lapse käitumises kardinaalset muutust: enne jutukas laps on äkki muutunud väga vaikseks, enne vaikne laps on pigem agressiivne ja sõjakalt ennast väljendav. Märgake, kui laps tundub olevat ebakindel või otsib kontakti, et millestki rääkida. Vahel tuleb ka julgustada, et lapsed võivad oma muredest rääkida ja et lastetöötegijad püüavad kõigiti aidata.
Valmis tuleb olla ka juhtudeks, kui täiskasvanu tunnistab lapseeas väärkohtlemist. See võib olla šokeeriv ja ootamatu, ometi vajab ka tema toetust, mõistmist ja ärakuulamist. Tedagi võib julgustada, et ta oli vapper sellest rääkima, ja suunata ohvriabiteenuste juurde, mida pakub Sotsiaalkindlustusamet.

Mida siis teha, kui keegi räägib enda väärkohtlemisest
Olukorras, kus keegi tuleb teile võimalikust diskrimineerimisest või ahistamisjuhtumist rääkima, tuleb jääda rahulikuks ja tähelepanelikuks. Teiega vestlema tulek näitab, et olete jätnud usaldusväärse mulje ja ilmselt on teil head suhtlemisoskused. Võtke seda ülestunnistust tõsiselt. „Aitäh, et sa sellest mulle rääkisid, see on väga oluline teema.“ Kindlasti ei tasu liiga emotsionaalselt reageerida, mõistlik ei ole ise hakata uurimist läbi viima.
Mõelge oma sõnavalikule. Vältige sõna „ahistamine“ enne, kui teate, milles probleem on. Sageli hirmutab ka sõna „uurimine“ või „menetlemine“. Selle asemel võib küsida, kas sobib selle „olukorra kohta rohkem teada saada“. Vältige ka otsest halvustamist. Isegi kui tegu on ränga ahistamisjuhtumiga, võib siiski olla, et ohvril on ahistaja suhtes lähedane, sageli ka austav suhe (nt õpetaja ja õpilase vahel).
Andke teada, mismoodi kavatsete edasi käituda ja mis aja jooksul reageerite. Ning tehke pärast vestlust enda jaoks väike kirjalik kokkuvõte, mida samas konfidentsiaalselt hoiate.

Juhtnööre koguduse lastetööks
Kindlasti ei ole need teemad, millega keegi üksi peaks kimpus olema. Rääkige neist küsimustest oma meeskonnaga, pastorite ja teiste töötegijatega, et tekiks laiemas ringis kindlustunne, et kogudusena ollakse valmis aitama. Leppige kokku meeskonna usaldusisikud, kellele võib sellistest küsimustest rääkida ja kes on nendeks olukordadeks valmistunud ning oskavad asjakohaselt reageerida. Soovitav oleks, et selliseid usaldusisikuid oleks mõlemast soost. Võimalik, et koguduse usalduslikus õhkkonnas kõlab liiga julgelt, kuid noorsootöös ja ohvriabi valdkonnas on järjest enam levinud, et lastetöötegijatelt küsitakse tema tausta kohta väljavõtet karistusregistrist.
Tähtis on usalduslik õhkkond. Kristlased saavad palvetada ja hea seista selle eest, et kogudus oleks turvaline keskkond, mis tähendab ka vahel haiget saamise jagamist, oma vigade tunnistamist, andestamist ja andeksandmist.

 

Kasulikud lingid
Kodulehe lasteabi.ee abitelefoni 116 111 võib lastele edastada või lastetöö ruumi seinale riputada.
Murebaromeeter on saadaval lehel lasteabi.ee, mis aitab otsustada, kas lapse või teismelise käitumine peaks muret tekitama ja millal sekkuda.
Abivajavast lapsest on kohustus teatada abiksohvrile.just.ee/et/lapsele/abivajavast-ning-hädaohus-lapsest-teatamise-kohustus.
Spordivaldkonda silmas pidades on Justiitsministeerium avanud kodulehe „Laste väärkohtlemine spordis“ just.ee/et/laste-vaarkohtlemine-spordis.
Tasuta ohvriabi teenuseid pakub Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalkindlustusamet.ee/et.

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke