04/2013
Rupen Das ja Helle Liht
Viimase pooleteise aasta jooksul on Teekäija lugejani jõudnud uudised Süüriast, kus poliitilise kriisi tõttu on vallandunud järjest süvenev humanitaarkriis. Sajad tuhanded süürlased on lahkunud oma kodudest ja otsinud varjupaika lähiriikides Liibanonis, Jordaanias, Egiptuses ja Türgis. Need, kes on koju jäänud, püüavad vastu pidada keset pidevaid lahinguid, hävinud infrastruktuuri, tohutut tööpuudust ning majanduslikku kaost.
Koguduse töö kaudu on nad aru saanud, et Jumal ei ole kauge ega eemalseisev, vaid Jumal, kes hoolib neist ja armastab neid.
Alates Süüria kriisi puhkemisest 2011. aasta märtsis, on mitmed Liibanoni baptistikogudused avanud oma uksed naaberriigi põgenikele. Üks sellistest kogudustest asub Bekaa orus Zahle linnas. Sealne kogudus rajati kümme aastat tagasi piibliõppegrupina, kus on aastaid koos käinud umbes 50 inimest.
Kui Süüria põgenike laine Liibanoni saabus, otsustas see väike kogudus hakata neid abistama. Liibanoni Baptistiühingu toetusel alustasid nad põgenike varustamist madratsite, tekkide ja toiduga. Koguduseliikmed avasid oma kodude uksed, et pakkuda tuge ja osadust kriisi läbi kannatanutele. Kõige selle juures ei vaadata abivajajate rahvusele ega religioonile, kõigi jaoks on uksed ühtmoodi avatud. Sel kevadel abistab Zahle kogudus 400 perekonda toidu ja esmatarbekaupadega. Materiaalset abi saadavad eestpalved ja tunnistused Jumalast.
Tänaseks on Zahle baptistikogudus kasvanud kolmekordseks. Kolmapäevastel palvekoosolekutel käib endise 15 inimese asemel 70 inimest. Paljud uutest liikmetest, kes said kogudusega tuttavaks tänu nende abiprogrammile, on tänaseks jalad alla saanud ja nüüd ise teiste abistajad. Endi sõnul on nad Zahle koguduse kaudu kogenud elava Jumala ligiolu ja tahavad seda ka teistega jagada. Üks põgenikest, kes sattus eraldi oma abikaasast Zahle koguduse abipiirkonda, läks oma naisele Põhja-Liibanoni põgenikelaagrisse järele, et talle rääkida oma kogemusest elava Jumalaga.
Miks tulevad inimesed Zahle koguduse juurde? Enamus uutest liikmetest ütleb, et nad liitusid kogudusega, sest kogudus on nende eest hoolitsenud ja jaganud nendega oma armastust. Koguduse töö kaudu on nad aru saanud, et Jumal ei ole kauge ega eemalseisev, vaid Jumal, kes hoolib ja armastab neid. Liibanoni Baptistiühingu abi- ja arenguprojektide direktor ütleb: „Nähes Zahle baptistikoguduse kogemust põgenikega, hakkan ma üha enam mõistma, kui sügavat tähendust kätkeb endas nimi Immaanuel – Jumal meiega."
Üks naine, kes oli põgenenud koos oma perega pärast seda, kui tema kodu ja äri olid hävitatud, tuli Zahle kogudusse, et paluda eestpalveid oma mehe pärast, kes oli jäänud Süüriasse ja seal mõne aja pärast röövitud. Inimröövide põhjuseks on praeguses Süüria olukorras vahel lunaraha nõudmine, vahel etnilised ja religioossed konfliktid. Viimaste puhul juhtub üsna sageli, et pantvang tapetakse. Kogudus palvetas jätkuvalt kolme nädala jooksul, ja ühtäkki sai naine teate, et ta mees on vabastatud ilma lunaraha nõudeta ja tuleb tema juurde. See oli naisele kindel tunnistus elavast Jumalast – ta andis oma elu Jumalale ja on nüüd aktiivne koguduseliige.
Zahle koguduses on põgenike perede hulgas sündinud teisigi imesid, mis annavad tunnistust elavast Jumalast ja innustavad kogudust suuremale pühendumisele Jumalale, oma ligimesele ning põgenikele ja võõrastele oma kogukonnas.
See on ainult Zahle koguduse lugu. Liibanonis on mitmeid teisi kogudusi, kes on avanud oma uksed ja südamed Süüria põgenikele ning on selle läbi kogemas Jumala erilisi õnnistusi.
