12/2018 
Erki Tamm, EKB Liidu president
Aneri vastab mu kõnele Facebooki kaudu. Ta jõudis just koju Gori linnast nõupidamiselt, mille oli kokku kutsunud valitsuse religiooniagentuur. Regiooni erinevate koguduste juhte oli kohtumisel 50. Kuna Gruusia on 83% õigeusklik maa, on valitsus Aneri arvates viimasel ajal püüdnud kirikutevahelist ebavõrdsust vähendada. Sellised kokkusaamised aitavad omavahelisi suhteid usalduslikumaks muuta. Aastaid tagasi ei saanud baptistid näiteks palvemajugi ehitada. Takistused on tulnud peamiselt valitseva kiriku poolt.
Sõda kestis vaid 5-6 päeva, kuid tagajärjed kestavad tänaseni.
Sõjas auto, mitte automaadiga
Aneri Giunashvili on väikse koguduse pastor ja baptistiliidu asejuht. Neljalapseline pere elab 5000 elanikuga rajoonikeskuses, Kareli linnas. 22 kilomeetri kaugusele jääb (kuri)kuulus Gori – Stalini sünnilinn. Viimast üldiselt Gruusias austatakse.
Kareli ümber laiuvatel väljadel elab kümneid tuhandeid sisepõgenikke. Kokku arvatakse neid olevat ligi 300 000. Oma kodumaja katuselt nägi Aneri lähenevaid Vene vägesid ja pommide plahvatamist. 2008. aasta Vene-Gruusia sõja tagajärjel kaotas Gruusia Osseetia piirkonna. Aneri sõnul nihutavad venelased siiamaani järk-järgult piiri edasi. Oma kodud kaotas pool miljonit inimest. Ka Aneri ema oli osseet. Seni oli sõbralikult kõrvuti elatud.
Toonases sõjas osales Aneri omal moel. Autoga. Mitte automaadiga. Vanemate koduküla ümbruses vedas ta sõja jalust ära põgenevaid inimesi, kellest paljud olid eakad. Neist umbes 20 veetsid paar päeva nende kodus Karelis. Sõda kestis vaid 5-6 päeva, kuid tagajärjed kestavad tänaseni. Piir Venemaaga suleti. Igipõline ja Gruusia jaoks hädavajalik kaubavahetus katkes. Kuid Aneri heategusid mäletatakse. Teda usaldatakse, hoolimata sellest, et ta pole õigeusklik, vaid baptist.
Põgenikelaagrites tuleb edasi elada
Nooruses tegeles pastor Aneri aktiivselt erinevate maadlusaladega. Kümne aasta vältel võitis ta mitmesuguseid tiitleid. Ta oli mitmekordne maameister džuudos ja Gruusia maadluses. Täna kasutab ta sporti selleks, et toetada noorte arengut ja kuulutada neile head sõnumit Jumalast.
Siinsed põgenikelaagrid rajati ameeriklaste poolt. Need on viiekümneruutmeetrised majakesed. Ümberringi puudub igasugune infrastruktuur. Aneri tunneb südamevalu nende külade noorte pärast ja püüab neid aidata. Hiljuti, kui ta oli lähedalasuvas kultuurimajas noortega tööd alustanud, algatasid mõningad õigeusu vaimulikud lastevanemate hulgas laimukampaania. Kooskäimise kohast tuli loobuda. Kuid vanemad usaldasid ja hindasid tehtut. Üks pere avas oma kodu. Neli korda neljal ruutmeetril kohtuti 25 teismelisega. Suvel korraldati lätlaste osalusel (möödunud aastal osalesid ka meie noored) laager, milles osales 50 teismelist. Nüüd renditakse sobilikke ruume ühelt eraisikult. Õpitakse tundma Piiblit, lauldakse ja palvetatakse. Tüdrukud õpivad söögitegemist ja poisid harrastavad sporti. See on Aneri unistuste töö. Vahel saadakse humanitaarabi Saksamaalt ning siis jagatakse riideid ja muud hädavajalikku põgenike peredele. Riiklik abi on imeväike ja töötus valdav.
Toimetulek on igapäevane küsimus 
Vaherepliigina küsin Anerilt, kuidas ta hindab presidendivalimiste tulemusi? Novembri lõpus valiti uueks riigijuhiks esimene naispresident, Salome Zurabišvili. „Valiti või osteti,“ vastab Aneri, väljendades oma pettumust. Tema arvates on poliitiline olukord väga keeruline. Keegi ei tea, mis tuleb. Lootust pole. Uurin, kui palju näiteks õpetajatöö eest palka saadakse? Peale väikest arutelu abikaasaga arvavad nad, et kvalifitseeritud õpetaja saab umbes 800 lari ehk 270 eurot, mis on hea palk. Pension on 60 euro ümber.
Kogudusetöö eest Aneri palka ei saa. Küll aga toetatakse misjonitööd EKB Liidu poolt, alates selle aasta sügisest. Kui sellest räägime, ütleb Aneri eesti keeles ainult: „Suur aitäh!“ Sinna lisab ta, et sellest on palju abi. Ta tunneb end julgemalt ega pea igal kuul närveerima.
Isa ja abikaasana igatseb Aneri, et pere oleks elus ja terve.
Osavad käed ja avar süda
Pere toitmiseks vajab Aneri aga lisasissetulekut. Selleks remondib ja ehitab Aneri mitmesugust tehnikat – muruniidukeid, traktoreid, bensiinisaage. Lapsepõlvekodu juures kasvatab ta tomateid, mida Gruusia kliima võimaldab avamaal teha. Õunu on tonnide kaupa, aga kuna Venemaale müüa ei saa, jääb suur osa alles. Muidugi kasvatab ta ka viinamarju.
Siiski ei ole pastori- ja remondimehetöö tema elus lahutatavad. Ta räägib loo suurest perest, kus ristib lähiajal esimesed liikmed. Nende tutvus algas perepoja sae remonti toomisega. Kuna pere oli nii vaene, ei suutnud nad remondi eest tasuda. Lepiti kokku, et Aneri teeb töö võlgu. Paraku ei suutnud nad ka aja jooksul tasuda. Kord, kui Aneri võla teemal rääkima läks, leidis ta nende väikse lapse haige olevat. Kuna haigekassa süsteem Gruusias ei toimi, polnud perel võimalust ravimeid osta. Selle asemel, et vanadest võlgadest rääkida, ostis Aneri linnast vajamineva rohu. Nad ei suutnud uskuda, et keegi võib nii teha. Aneri vastas vaid, et Jumal tahab nii. Möödus mitu aastat. Lõpuks otsustas Aneri, et annab võla andeks. Mõni aeg peale seda hukkus too perepoeg autoavariis. Täna käiakse selle pere kodus koos usklike osadusgrupina.
Jõulupühad Gruusias
Detsembrikuus võib Gruusias päris külmaks minna. Kuni viisteist miinuskraadi tuleb ette. Tavaliselt on siiski soojem. Jõule tähistab Aneri pere koos kogudusega ja pärast koduse söömaajaga. Ka kuusk tuuakse tuppa. Huvitaval kombel jagatakse kingitusi pigem vana-aasta õhtul. Mõnikord on baptistiliit korraldanud pastoritele koos abikaasadega jõuluajal vastuvõtu-õhtusöögi Tbilisis.
Isa ja abikaasana igatseb Aneri, et pere oleks elus ja terve. Et lastest saaksid head, usklikud inimesed, kellega koos Jumalat teenida. Ette mõeldes õpivad lapsed muusikat – kitarri, klaverit – ja laulavad. Ühel hetkel tasandab Aneri häält ja ütleb, et tahab abikaasa Dalile üllatuse teha. „Tal on palju tööd. Lapsed kogu aeg. Tahan teda rõõmustada. See on saladus.“
Gruusia baptistliiduga on meil aastatepikkused suhted. Pastor Margus Einlo on aastate jooksul organiseerinud Gruusia noorte reise Eestisse. Ka mitmed pastorid on külastanud Eestit. 2017. aasta kevadel külastasime EKB Liidu juhtidega Gruusiat.
Meie tihenevad kontaktid on Gruusia lootusetute lootust kasvatanud.
