Otsing

Märts 2020 24 usur6ndur
Üllas Linder, Usuränduri-huviline

Eelmise aasta ajakirja Usurändur ainus number jääb toimetaja Asta Kaupsi sõnul viimaseks. Miks?
Ehk seletab põhjuse ära asjaolu, et kui esimese Usuränduri väljaandjaks augustis-septembris 1952 oli Ülemaailmne Eesti Baptisti Keskkoondis, siis 2019. aasta numbri andis välja Toronto Eesti Baptisti Kogudus. Kunagine mitmel maal tegutsenud eestikeelne baptistiliit on kokku kuivanud ja järele on jäänud üksainus kogudus. Mitte usklikud pole kadunud, vaid keel on muutunud. Kodumaalt lahkunud eestlaste järeltulijad on saanud osaks oma uute asukohamaade rahvastest. Midagi pole parata, 1944. aastast on möödas juba 76 aastat.

Usurändur hoidis seda vaimulikku joont, mis Eesti baptistikogudustel oli enne Teist maailmasõda.

Vajalik ja kohane
Usuränduri töö lõpetamine ei tähenda mingil juhul ebaõnnestumist. „Sinu käes on kõik minu ajad,“ tsiteeris viimases numbris ajakirja toimetaja Asta Kaups Piiblit. Usurändurit oli väliseesti usklikele pärast kodumaa kaotust ja mööda maailma laiali hajumist väga vaja. Tehti küll paar katset mitmel maal ajakirju välja anda – Rootsis ilmus Kodumaa Hääled ja Austraalias Koidikul – aga siis otsustati ühise ajakirja kasuks. Selle nimeks oli esimesel aastal Teekäija Armuhääl, mis ühendas kodumaal ilmunud baptistide ja priilaste ajakirjade nimed, aga teisel ilmumisaastal muudeti nimi Usuränduriks.
Tänapäeva elektroonilise meedia ajastul ei suudeta enam mõista paberajakirjanduse tähtsust. Aga pärast sõda oli ainsaks iga väliseesti baptistini jõudvaks sõnumiviijaks võimalik saada vaid ajakirjal. Sellega sai usklikke omavahel ühendada ja neid kasvatada, viia neile infot, hoida koguduste õpetust. Usurändur oli ka väljund nendele, kes suutsid ja tahtsid kirjutada.
Oma loomult oli Usurändur konservatiivne ajakiri. Ta hoidis seda vaimulikku joont, mis Eesti baptistikogudustel oli enne Teist maailmasõda. Ajakirja väljaandjatele ja lugejatele oli oluline säilitada mälestust vabast Eestist ja selle kogudustest. Õpetus oli Kristuse-keskne ja tõsiseloomuline. Kui mingi ajavaim õpetust mõjutaski, oli see vana aja vaim.

Ärgem unustagem!
Kogu ilmumisaja jooksul oli Usuränduril ainult neli toimetajat: Richard Kaups (eluaastad 1897–1979), Linda Reins (1901–1991) ning abielupaar Peeter (1923–2006) ja Asta Kaups. Kolm esimest neist toimetasid ajakirja kuni oma surmani.
Usuränduri autorite ja tegijate hulgas olid Eesti baptismis väga tuntud inimesed. Lisaks toimetajatele võiks nimetada Karl Kaupsi, Osvald Tärki, Kaljo Raidi, Voldemar Korjust, Evald Mändi, Edgar Toompuud, Taimi ja Artur Proosi, Jüri Puusaagi, Daniel Heinrich Mattsonit, Hendrik Kokamäge, Aarand Roosi, Harry Ellerit, Ilmar Kaevatsit, Herbert Kirvest, Karl Vaiklat, Henry Sülda, Villi Vinki. See ei ole pingerida ning häid kirjutajaid ja kaasaaitajaid oli muidugi veel.
Õnneks muutusid Eestis ajad paremuse poole. Väliseestlased hakkasid kirjandust saama ka kodumaalt, kus oli oluliselt rohkem kirjutajaid. Eesti vabanemise järel ei olnud väliseestlased enam pagulased. Sellega muutus ka Usuränduri tähendus. „Eks igal asjal on oma aeg – aeg teha ja aeg lõpetada. Olen väga tänulik, et mulle usaldati selline töö,“ kirjutas Asta Kaups käesoleva kirjatüki autorile.
Usuränduri ilmunud numbrid pole kuhugi kadunud. Neist saab ikka veel lugeda väärikate autorite jutlusi ja muid kirjutisi, tutvuda koguduste ajalooga. Usuränduris on palju elulugusid. Vaimuliku luule armastajad leiavad sealt samuti mõndagi. See ajakiri saab veel jätkata oma tööd, kuigi ta enam ei ilmu.
Iga ajakirja tuleb hinnata selle järgi, kuidas ta oma otstarvet täitis. Usurändur kajastas stabiilselt oma väljaandjate ja lugejate vaateid, andis operatiivset infot kogudustes toimuvast, edastas uudiseid teistest maadest ja ilmus regulaarselt, kuni tema aeg sai täis. Täname Jumalat Usuränduri eest!
Tõenäoliselt arvab mõnigi, et Usurändur oleks siiski võinud kuidagi oma ilmumist jätkata. Las ta siis sünnib väärt algatustes teiste nimede all ja teistes vormides uuesti. Võtkem eeskuju eelmistest põlvkondadest ja täitkem oma koht praeguses ajastus, nagu nemad tegid seda oma omas. „Niisiis, mu armsad vennad, olge kindlad, kõigutamatud ning ikka innukad Issanda töös, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole tühine,“ kirjutas apostel Paulus (1Kr 15:58).

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke