7/2008 Hannes Pikkel ja Ingmar Kurg
Gruusia baptistid iseseisvusid 1991. aastal, nagu ka Eestis. Mõlemal tekkis situatsioon, mida nimetatakse three-self church ehk kiriku kolmekordne iseseisvus: isejuhtiv, isemajandav ning ise misjoneeriv. Isejuhtimise võimalusega on kõik nõus, kuid kahe ülejäänu saavutamisega tavaliselt ei kiirustata. Mõneti on see aegu ja olusid silmas pidades mõistetav. Vastastikune materiaalne abi ning üheskoos misjoneerimine on ülemaailmse kristliku liikumise kokkukuuluvuse märk ja püha kohustus.
Gruusias loodi omaenese vaimulikkond, liturgiline traditsioon ja koguduseelu rütm. Gruusia Evangeelses Baptistikirikus on ca 15000 aktiivset liiget, 50 kirikut ja 53 misjonijaama. Teoloogiline seminar ja üheaastane School of Elijah. Sotsiaaltöö koos riiklike abistruktuuridega on keskendatud internaatkooli projektile; kuid see tähendab suuri investeeringuid hoonetesse. Diakooniatöö on usaldatud St. Nino orduõdedele. Kui pealinna tänaval küsida, kes on baptistid Gruusias, siis vastatakse, et need on need, kes piiskop Malkhazi eestvedamisel püüavad luua oikumeenilisi sidemeid Gruusia kristlike kirikute vahel.
Piiskoplik naisevõtt
Gruusia Baptistikiriku 45aastane peapiiskop Malkhaz ja ta väljavalitu Ala kutsusid oma pulmapeole häid sõpru ning baptistiliitude esindajaid üle maailma. Külalisi saabus lähedalt ja kaugelt; endisest VSEHB liidust siiski vaid Eesti esindus – Hannes ja Ingmar, kaasas president Meego kirjalik tervitus.
Laulatus ja pulmapidu toimetati mägedes – rahvuslikus memoriaalis, XII sajandi ristiususõdade võidu mälestuspaigas – ja idamaale omase rituaalse põhjalikkusega. 400 pulmalist üle Gruusia ja kirju vaimulikkond: laulatajaks anglikaani piiskop Platten, assisteerijateks Saksa baptistide ekspresident Walter ja BWA peasekretär Callam, tunnistajateks baptistivaimulikud Inglismaalt, USA-st, Hollandist, Taanist, Eestist, Rootsist, Kanadast, Belgiast ning oikumeenilised vennad anglikaani, õigeusu, katoliku ja armeenia kirikust.
Pulm oli kogemus ürgkristlikust usupeost, mida täiendasid rahvahulga söömad, joomad ja rahvalikud tantsud. Vaata http://pictures.silliland.com. Ülev oli osaleda selles loos, mis on lõimunud esimeste sajandite kristlusega Gruusias, kogu kirikuloolise rikkalikkusega ning on nüüd endale leidnud särava rahvusliku identiteedi. Pruutpaari kroonimine kuningaks ja kuningannaks on idakiriku traditsioonist pärit tava, kuid selle teoloogia on tähendusrikas ja viitab kristliku abielu taevasele kutsumusele – peegeldada maapealses armastuses Kristuse ja koguduse suhet. Meist igaühe jaoks on tähtis osalemine ühes ülevas protsessioonis, mis jõuab täiuslikkusele kord taevasel pulmapeol.
Nelipühad Tbilisis
Järgmisel päeval osaleti nelipühade tähistamisel Tbilisi baptistikirikutes. Baptistide Rahukatedraalis oli suur ülemaaline kogunemine. Põllulillevaibaga kaetud põrand, tulekeelil tantsijad, süüdatud küünlad usklike käes, suitsutatud altar, püha kriisami õnnistamine – proklamatsioon siinse Jumala rahva käimisest Tema auhiilguses. Kindlasti ka tunnistus sellest, et Kristusel on olemas kirik, rahvas ja ihu, millest osasaamine ei ole ainult individuaalse kogemuse arg väljendamine, vaid nähtav osaduskond.
Kolmetunnise lauldava, palvetatava, jutlustatava ja armulaualise teenistuse eriosaks olid ordineerimistalitused – neli uut presbüterit ning kolm piiskoppi. Ordineerijateks peapiiskop Malkhaz, baptistivaimulikud Karl-Heinz Walter ja Nevelle Callam ning anglikaani piiskop Platten, kes lisas kiriku apostellikku järjepidevust.
See oli järelemõtlemapanev. Ega asi pole ju riietustes või nimetustes, vaid Jumala ees seismises kogu ihu, hinge ja vaimuga. Kui Jumal Kristuses on siin ja puutub kokku meie mateeriaga, siis sünnib transformatsioon – patud saavad andestatud, vigased terveks, elud muudetud ja maailmale kuulutataks evangeeliumi.
Hüvastijätuembustega anti meile kaasa sõnum, et Gruusia baptistid tahavad olla Eesti baptistidele sõpradeks. Ka meie tahame olla neile sõbraks.