04/2011 Brüssel (RP)
Ristid kooliklassis ei ole inimõiguste rikkumine. Nii otsustas 18. märtsil Strasbourgis paiknev Euroopa Inimõiguste Kohus 15 kohtuniku poolt- ja 2 vastuhäälega. Kohtunikud leidsid, et ei saa tõendada, et seinal rippuv krutsifiks mõjutaks lapsi – ka siis, kui see on esmajoones religioosne sümbol. Saksa Piiskoppide Konverents ja Kristlik Sotsiaalne Unioon (CSU) tervitasid äsjast otsust. Kohtu otsused seonduvad küll esmajoones üksikjuhtumitega – siiski on kõik 47 Euroopa Nõukogu liikmesriiki kohustunud neid otsuseid respekteerima.
Otsus markeerib üllatavat muudatust. Sest novembris 2009 otsustas sama kohtu üks teine koosseis, et krutsifiksid Itaalia riigikoolides on vastuolus põhiseadusega, ja mõistsid kaebaja Soile Lautsile välja kahjutasu. Selle otsuse vastu protesteerisid 10, peamiselt katoliiklastest ja ortodoksidest koosneva elanikkonnaga, riiki. Itaallanna ei tahtnud aktsepteerida, et tema mõlemaid poegi õpetatakse klassis, mille seinal on rist. Ta väitis, et nii on rikutud tema õigust kasvatada oma lapsi vastavalt oma religioossetele ja maailmavaatelistele veendumustele.
Inimõiguste kohus kinnitas, et kohtul endal tuleb austada riikide otsuseid kasvatuse ja õppetöö valdkonnas. See kehtib ka rolli kohta, mida riigid religioonile osutavad, „niivõrd, kui need otsused ei vii ühe religiooni pealesurumise vormideni." Itaalia koolikeskonnas kristliku enamusreligiooni domineeriv nähtavus aga ei ole ju mingi indoktrineering. Sest seinale asetatud krutsifiksi tuleb vaadelda kui „oma olemuselt passiivset sümbolit".
Vatikan tervitas seda kui „ajaloolist" otsust. Saksa Piiskoppide Konverentsi eesistuja peapiiskop Robert Zollitsch selgitas, et kohtukoda on näidanud „tundlikkust risti tähenduse osas". Rist on märk „rahust, humaansusest, solidaarsusest ja inimõigustest, mis on ka sekulaarse demokraatia jaoks hädavajalikud". CSU peasekretär Alexander Dobrindt ütles, et see on „väga hea otsus meie kristlike juurte kohta".
