Jõulukiri Inglismaalt

12/2009 Lisete Lige, Oleviste kogudus

Tere, hea Teekäija lugeja. Soovin Sinuga jagada ühte minu jaoks olulist osa oma elust. Olgu see ka sulle julgustuseks.

Lõpetasin 2009 kevadel gümnaasiumi ja enne ülikoolis õpingute jätkamist oli mul soov aastaks minna õppima piiblikooli. Praegu õpin Inglismaal Capernwray piiblikoolis (vt lisa www.capernwray.org.uk). Ma õpin siin talvesemestri, mis kestab kuus kuud. Kogu selle ime taga näen väga selgelt Jumala juhtimist. Väikese vihjena ütlen juba ette, et olen siin kolmandat korda. Esimest korda olin siin aastal 1992, kui mu vanemad õppisid siin koolis. Ma olin siis 2-aastane. Teist korda külastasin ma Capernwray'd eelmisel suvel perereisil olles, kui vanemad igatsesid 17 aasta möödudes piiblikooli uuesti näha. Pärast seda sain südamesse palvetada Capernwray eest ning otsida Jumalalt vastust oma kauaaegsele unistusele. Ma ei teadnud kindlat väljundit, aega ega kohta, kuhu täpsemalt Jumal mind saadab. Ma lihtsalt uskusin, et ühel päeval Jumal annab mulle selge vastuse mu salasoovile.

Olen siin alates septembrist. Kogen, kuidas Jumal on mind eriliselt kõnetanud. Iga päev on tal minu jaoks midagi, mille kaudu olen saanud julgustatud või läbi proovitud. Mul on eriline rõõm kogeda, et minu ümber on ligi paarsada rõõmsat noort inimest erinevatest uskkondadest ja rahvustest, kes igatsevad kõik ühte Jumalat rohkem tundma õppida. Õppekava kohustab mind lugema vaimulikku kirjandust, õppima pähe piiblisalme, tegema rühmatöid. Samas võtan iga päev aega palveks ja Jumala Sõna lugemiseks. Olen õnnelik, et Jumal on loonud looduslikult niivõrd kauni paiga, mida ümbritsevad Inglismaa rohelised künkad, talud, lambad ja lehmad. Siin on mõnusalt rahulik ja vaikne palvetamiseks ning tundmaks Jumala ligiolu. Meil oli siin terve nädal, mida võib nimetada vaikuse nädalaks. Kõik elektroonika, sh internet olid keelatud. Mõistsin, kui palju igapäevane melu, mis meid ümbritseb, takistab süvenemast igavikulistesse väärtustesse.

Meil oli siin terve nädal, mida võib nimetada vaikuse nädalaks. Kõik elektroonika, seal hulgas internet olid keelatud.

Lisaks on igal õpilasel võimalus käia paar korda kuus evangeelsel väljasõidul. Ma olen külastanud koos väikese grupi õpilastega kohvikut, kus käivad Lancasteri linna üliõpilased. Otsime kontakti erinevatest rahvustest noortega, et jagada oma elust ja kuulutada evangeeliumi. Esimesed korrad olid päris keerulised, sest tundsin hirmu, kui pidin oma usust Jumalasse rääkima võõrkeeles. Kuid Jumal teeb meid julgeks, nii ütleb ka Paulus „Ma suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks." (Fl 4:13)

Ma olen Jumalale tänulik, et Ta on mulle kinkinud sellise võimaluse Piibli õppimiseks. Siinne vaimulik keskkond on olnud suureks õnnistuseks ja suurendanud mu igatsust Jumala järele. Ma ei tea veel, mis on mu kutsumus ja kuhu Jumal mind edasi saadab, aga ma tahan olla avatud ja viia täide tema plaani oma elus.