12/2008 Riina Vändre, Oleviste kogudus
„Teekäija" tundis vahetult enne esimest adventi huvi härra ja proua Rüütli käekäigu ja tegemiste vastu. Nii härra president kui proua Rüütel on jätkuvalt väga hõivatud inimesed ning seotud ülesannetega eesti inimeste hüvanguks. Seda enam rõõmu teeb võimalus kuulda Rüütli-pere jõulutraditsioonidest ja -mõtetest.
Millised olid teie esimesed jõulud – mida te nendest mäletate?
Arnold Rüütel: Kasvasin Saaremaal talus, kus peeti traditsioonilisi jõule. Toidud olid juba varem valmis tehtud – hane- või seapraad, hapukapsad, verivorstid. Kuusk toodi tuppa ja ehiti, selle ümber istusime, mängisime õega pilli. Jõuluõhtul käisime alati kogu perega Kahtla kirikus. See oli õigeusu kirik. Esimesel ja teisel pühal käisime sugulaste juures ja nemad meil. Pühadeks tehti ka õlut, laste joogiks oli kali.
Ingrid Rüütel: Pärast sõda elasime ema, vanaema ja vanavanemaga Pärnus, neli põlve koos. Oli väga vaene aeg ja raha kinkide tegemiseks polnud. Kuid jõulude ajal oli meil põlevate küünaldega kuusk alati toas ning lausime neljakesi koos jõululaule ja muid ilusaid vanu laule, nagu "Tähekene, miks sa vilgud" jt. Mina saatsin klaveril. Jõulud on meie peres ikka olnud rõõmu- ja hingetõmbeaeg..
Kuivõrd tähistasite jõule nõukogude ajal?
Tartu kodus tähistasime alati, see polnud probleem. Seal tähistasid kõik. Sõbrad tõid õhtuhämaruses kuuse. Ka hiljem Tallinnas töötades püüdsin jõuludeks ikka koju tulla.
Ka neile, kes pole usklikud, on jõulud seotud kasvõi alateadliku püha tundega.
Missugune oli teie jaoks jõulude tähendus lapsepõlves ja misssugune on praegu?
Lapsepõlves oli see eriline püha ja helge tunne, mis oli siis, on alles jäänud ka praegu. Jõulud on nii meil kui enamikul eestlastel eeskätt perekeskne püha. Oodatakse pimeda aja möödumist ja vaadatakse uute lootustega tulevikku.
Millised on teie pere jõulutraditsioonid?
Võimaluse korral saame ikka laste ja lastelastega kokku, ehime kuuse, laulame koos vanu jõululaule. Vanasti käis alati jõuluvana, nüüd poetab ta enamasti kingikoti ukse taha, sest ka enamus lapselastest on juba suured.
Palju on räägitud sellest, et jõulud on kaotanud oma algse sisu. Kuidas teile tundub?
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on religioosne alge kindlasti tugevnenud, kuid ka neile, kes pole usklikud, on jõulud seotud kasvõi alateadliku püha tundega, mida kindlasti süvendab jõuluõhtul kirikus käimine.
Iseasi on kommertsliku alge tugevnemine, n-ö kaubanduslikud jõulud, mis on tänapäeval levinud nii meil kui kogu maailmas.
Kuidas ühiskond peaks suhtuma jõulude kristlikusse sõnumisse?
Kristlike jõulude omakasupüüdmatu armastuse ja andmise, ka andeksandmise sõnum on igavesti aktuaalne.
Milline on kiriku roll praeguses ühiskonnas – kas ta täidab oma kohta?
Kirik tasakaalustab ühiskonna vaimset keskkonda, suunab mõtted igavikulistele probleemidele, pakub paljudele lohutust ja lepitust, sisendab inimarmastust ja paneb ühtlasi mõtlema sellele, et on midagi kõrgemat ja ülemat kui materiaalsed väärtused ja igapäevased askeldused.
On midagi kõrgemat ja ülemat kui materiaalsed väärtused ja igapäevased askeldused.
Kas teil jõuluvanale on kiri kirjutatud? Mida te temalt kingiks ootate?
Ootame, et ta tooks kogu eesti rahvale rahu ja rõõmu.
