10/2010 Eo Aardevalja, Viljandi
Vaadates tagasi oma elu viimasele kolmele aastale, tahan tänada Jumalat, kes on mind selle aja jooksul puhastanud, vabastanud, tervendanud, taastanud ja läbi kandnud. Järgneva loo panen kirja üksnes selleks, et anda au Jumalale, samas paludes, et tema kasutaks minu kogemusi/läbielamisi eluraskuste all ägavate inimeste aitamiseks ja julgustamiseks.
.Ajaks, mil mu elu õudseimad päevad kätte jõudsid, olin olnud kristlikus abielus 16 aastat. Meil oli neli tütart ja ma ootasin viiendat last. 2007. aasta suvel kaotasin kuuendal raseduskuul meie tütre. Arstid ei leidnud mingit põhjust. Samal sügisel lahkus mu endine abikaasa jäädavalt meie kodunt ja on praeguseks uuesti abiellunud. Järgnesid kohutavad päevad, nädalad ja kuud teadmatuses, süüdistustes, hirmus, ahastuses ja vastikustundes. Jäädes üksi kasvatama nelja last, omamata seejuures töökohta, on olnud meeletu pinge ja vaevaline püüd elada Piibli õpetuse kohaselt – üks päev korraga. Ometi võin tagantjärele tänada Jumalat, et ta on andnud mulle kõik, mida ma vajan eluks ja jumalakartuseks.
Kuigi mu pere igapäevane elu on olnud katsumusterohke ja pisaratega sillutatud, olen kogu selle aja tundnud oma taevase Isa püsivat ligiolu ja kätelkandmist. Tean ka, miks mind sellised raskused on tabanud. 2007. aasta suvel palusin palve, mis järgnevad sündmused vallandas. Olin näinud oma kehva vaimulikku olukorda ja otsustasin end täielikult Jumalale pühendada. Palusin tal tulla mulle lähemale ja ta tuli...
Kui Jumal inimese elus midagi teeb, siis ta annab ka selgituse, et inimene suudaks väga vaevalistel päevadel edasi minna. Mõistsin, et Jumalale pühendumisel on oma hind ja mitmetel kordadel on see tundunud liiga kõrge. On olnud hetki, kus lootus, usk ja kannatlikkus on täiesti kadunud; sellistel hetkedel lihtsalt palusin Isa, et ta kõik lõpetaks. Kuid Jumalale kätt andes tuleb teada, et ega ta sellest enam lahti ei lase. Tema näeb ka lõpptulemust, milleni tuleb jõuda läbi nutuoru, kuid kuna ta on lubanud olla mu kõrval ja kanda läbi pimedaimate päevade, jõuan ma pärale.
Jumal on pidevalt ja intensiivselt töötanud minu ja mu tütarde eludes. Laste isa kodunt lahkudes jäid maha purustatud südametega teismelised. Tänaseks päevaks on Jumal nad tervendanud, imelisel viisil oma riiki toonud ja üle ootuste võimalusi kinkinud. Kolm vanemat tütart on saanud päästetud ja ristitud kahe viimase aasta jooksul. Tänaseks päevaks on mu vanem tütar lõpetanud gümnaasiumi hõbemedaliga ja asunud õppima Colorado Kristlikku Ülikooli Ameerikas. Teine tütar lõpetas sel kevadel põhikooli ja suundus õppima Tartu Raatuse Gümnaasiumi. Nende mõlema jaoks on Jumal avanud suurepärased võimalused ja täitnud nende unistused.
Taevase Isa heldet ja armastust täis südant olen näinud ka paljude kaaskristlaste silmades, südametes ja tegudes. Ilma abivalmis sõprade ja sugulaste toetuseta poleks ma jõudnud tänasesse päeva, kus võin rõõmuga hüüda: minu Lunastaja elab ja teeb uut minu elus!
