10/2014
Edgar Rajandi (1902–1978)
On pilvede piirilt kustumas päev,
öö asemele astub.
Jääb puhkele käte rutakas vaev
ning unehõlma kastub.
Nii algab ajakulg
siin üsna hälli äärelt
ja harukordselt kiirelt
on eilne noorus juba täna
nii unustatult vana.
Ah, kes laenaks tuld?
Ma sütitaksin veelgi eha,
ööpimeduse peletaks
ja minu muldavariseva keha
ma teoleegiks põletaks!