04/2016
Jaan Hanni, emeriitpastor Valgast
Üks sõna pehmel toonil
mu hinge kosutab.
Üks ainus lahke lause
mu valud vaigistab.
Ei ainult sõnasisu,
vaid tooni tunnen ma,
sest sellesse on pandud
ta süda tundega.
Lindudel ei ole sõnu,
loomad ka ei kõnele,
siiski kõigest aru saavad,
sest selged mõisted toonides.
Meil sageli on tõlki vaja,
ei muidu teisest aru saa.
Ja lepitaja tööd on palju,
et lihtsaid asju selgita.
Pehme toon ja õige sõna,
kauniks teeb see päevatee.
Ei siis ole ühtki häda,
kõik me terved oleme.
Raske pehmet tooni hoida
nagu laulus õiget viit.
Sisepinged maanda ära
ülespoole vaadates.
