12/2016
Kas tänase päeva jõulukuminas,
häälepaelte võnkumiskõlas,
kalkide südamete sulamissoojuses,
kalmuküünalde valgusvihus,
kuuskede ehtimissaginas,
läheduse taastamisõhinas
peitub Looja algne plaan?
Või on suurim jõululugu
Kõigekõrgema alandlik sünd,
Ta kõnekas elu ning
õilis mõttevoog,
märterlik eneseohverdus kui
ennastsalgavuse kehastus,
armastuse alguspunkt,
homsete lootuskiir?
Nüüd
rahuneb rõhutud maa,
taandub ravimatu valu,
pimeduseloori tekib valgus,
hoolivus proovib andeks saada
tegemata hea
ning teab,
et siis eluvälku tabaks vähem,
uus algus tõstaks pead,
kui jõulusõnum taevalael
hinges oleks lähem.
Rael-Astrid Mäemets, jõulud 2014
