Aprill 2020
Lehte Jürimäe, 1952
Rahule jää, oh laps!
Kui torm muutubki kangemaks
ja kui silm läbi udu ei näe –
Isa ometi sirutab käe,
kannab sind.
Rahule jää, oh laps –
tuules muutud sa tugevaks.
Tuul viib ära, mis kerge kui vaht,
puistab välja su elust, mis praht,
– puhtus jääb.
Rahule jää, oh laps...
Las' et Meister sus tegutseks:
siluks teadliku käega su vead,
väldiks mõrad, teeks midagi head
sinust just.
Rahule jää, oh laps, –
ära väsi veel ootamast.
Tõsta pilk üle murede mäe
Isa silmisse – armu seal näed.
Sest saab küll.
