Aprill 2022
Aime Järv, Tartu Salemi kogudus
Ma tunnen veel vaid üht igatsusepiina,
mil tuled Sa mind enda juurde viima.
Seal igavesti kummardun Su jalge ette maha,
kõik maiselt murelik jään'd kaugel seljataha.
Sa tuled varsti, süda seda tunneb.
On kogu maailm vajun’d kohutava patu unne.
Kes suudab praegu silmi lahti hoida,
kel antud tarkust lambis leeki toita?
Sa tuled varsti, südames on rõõmus lootus
kui targa neitsi sajanditekauge ootus.
Ja mina elan üle selle suure ime –
muutun silmapilkselt Sinu nimel.
