12/2011 Virve-Ingrid Lige
Pikima öö ja lühima päeva aeg
Pimeduse ja küünlavalguse aeg
Lumevaikuse ja kirikukellade aeg
Rahutuse ja rahu aeg
Rõõmu- ja kiituslaulude aeg
Ootuse ja lootuse aeg
Unustuse ja andestuse aeg
Mälestuste ja järelemõtlemise aeg
Otsimise ja leidmise aeg
Liivakella pööramise aeg
Jõuluaeg.
******************************
Lumevaikus kumiseb kõrvus –
nii pehme ja valge on kõik
nagu päriselt
muinasjutus.
Taevas ja maa
silmapiiril sulavad kokku –
puhtaks sai äkki maailma pale
ning kadunud kuhugi kõik, mis on vale...
Lumekristallide muster
mu peopesale sulab
jättes järele pisara –
lunastus määritud elule tuli
kinni katma tühjade päevade poriseid jälgi,
et puhtana püsida,
hinges igatsus
lumestki valgemaks saada.
**********************************
Jõuluöö mahedas hinguses
kuuvalgus katuste kohal.
Tunned – tähtede silmad su südamel.
Jõuluöö sumedas vaikuses
küünlatulede valgus su silmades.
Sõnatu rahu.
Vaikuse valgus.
Jõuluöö külmas harduses
langevad tähed.
Akendes süttivad tuled –
Valguse sünd pimeduse tunnil.
.
