12/2012
Kaarel B. Väljamäe
sa ju tahaksid uskuda
et me igaüks
ei ole nii üksi
tahaksid hõlmast haarata silmapiiril
ja tunda et kusagil on kõik võimalik
keegi keerab rahulikult lehte
paneb selga puhta särgi
toob linnast martsipani
kuu paistab niisama lihtsalt
ja lehmad annavad piima
väike tüdruk otsib läbi une isa sooja selga
ja leiab isa sooja näo
vaikust ei ole vaja karta
koputus ei tähenda kurjust
ja lootus on lukust lahti
sa ju tahaksid uskuda
et keegi tuleb teiselt poolt mäge
kaasas sõnad kõigele mille ees tahaksid silmad sulgeda
aga ei saa
et kusagil on keegi kes teab sinu lugu
kusagil on keegi kes näinud tõde tõest
kes on tõde
kes teab sind nimepidi
et öelda:
ma viin sind koju...
