02/2011
Haldi Leinus
Laupäeval, 5. veebruaril 2011, saabusid EEKBK Liidu vene koguduste pastorite abikaasad Eestimaa eri nurkadest Tartusse. Ühisele osaduspäevale tuldi Narva-Jõesuust, Narvast, Sillamäelt, Kohtla-Järvelt, Pärnust, Valgast, Tallinnast ja Tartust. Kokku sai meid 20! Meie hulgas oli väga staažikaid, aga ka alles lühikest aega pastori abikaasana kogudustes kaasa teenivaid naisi.
Kohtumise mõte ja vajadus oli juba ammu olemas ja nüüd lõpuks sai see reaalsuseks. Oma kodus tervitas meid rõõmsatujuline ja külalislahke perenaine Janice Viinalass.
.Kui oli saabumise kohvi-teetassi juures juttu puhutud, siis kõlasid ühiselt ülistus- ja kiituslaulud Jumalale. Alguspalve järel sai esimesena sõna Angelina Urbel, kes rääkis naiseks olemise ilust ja olulisusest. Jumala poolt on rajatud nii kirik-kogudus kui ka perekond. Naise ja abikaasa roll on suur ja vastutusrikas nii koguduses kui ka perekonnas. Kui naisel on vahekord oma Jumalaga korras ja osadus taevaga väga aktiivne, siis see mõjutab ka kõiki inimesi tema ümber.
Oluline on, et me naistena (abikaasadena) alluksime Jumala tahtele ja juhtimisele ning ei arvestaks nii palju teiste inimeste arvamuste ja soovitustega. Igaüks peab kandma vastutust ning täitma oma kohustusi.
Kui naisel on vahekord oma Jumalaga korras ja osadus taevaga väga aktiivne, siis see mõjutab ka kõiki inimesi tema ümber.
Teise ettekande pidas velsker Irina Saptšuk. Ta rääkis tervisliku toitumise ja liikumise tähtsusest ja vajadusest meie igapäeva elus. Siin tekkis ka elav keskustelu ja esitati küsimusi. Terviseteemadel sooviti jätkata ka tulevikus.
Irina rõhutas, et nii pastori abikaasadel kui ka kõigil pereemadel on väga vajalik võtta nädalas üks „minu päev". Käia SPA-s, lugeda, jalutada, palvetada. Olla kahekesi Jumalaga.
Vahepeal oli ühine lõuna, kus pakuti väga maitsvat suppi ja pirukaid ning kahte sorti salateid ja muidugi kohvi-tee juurde koogikesi.
Päeva jooksul oli võimalik käia saunas, meisterdada huvitavaid õnnitluskaarte, jalutada väljas või lihtsalt suhelda üksteisega. Kahjuks jäi see aeg kõige huvitava jaoks liiga lühikeseks.
Kõikide osavõtjate ühine arvamus oli, et see oli väga vajalik päev ja ilus algus ning nüüd tuleks sellised kokkusaamised muuta regulaarseteks, nii nagu on regulaarsed vene regiooni pastorite kohtumised.
Ühispalves tänasime Jumalat selle õnnistatud päeva eest! Iga naine sai ka üllatuskingituse – hõbedase kaelaristi ja randmeketi ning šokolaadi. Ka see oli suur üllatus!
Päeva lõpul olid kõik osavõtjad väga tänulikud ja lausa liigutatud selle võimaluse eest tulla kokku, olla tähele pandud, nautida osadust ja jagada omavahel kogemusi.