Märts 2020 
Henri Lehtsaar, Eluringikeskuse projektijuht

Mis saab Kõrgema Usuteadusliku Seminari hoonest Tartus? Seda küsimust oleme esitanud rohketes aruteludes juba aastaid. Tänane hoone ilmutab väsimuse märke ja vajab lähiajal suuremaid investeeringuid. Seoses KUSi kolimisega Tallinna oli edasiste plaanide osas mitmeid mõtteid – müüa maja mõnele koolile või arendajale korterelamuks, hakata ise tegelema korteriarendusega või müüa hoone mõnele hooldekoduoperaatorile? Erinevaid variante vaagides pidasime silmas, et meie koguduste liidu ühistöös püstitatud hoone peab jätkuvalt teenima inimesi ja Annemõisa 2 sobiks hästi hooldekoduks.

Meie koguduste liidu ühistöös püstitatud hoone peab jätkuvalt teenima inimesi!

Jaanuar 2020
Karita Kibuspuu, Nõustamiskeskus Sõbralt Sõbrale psühholoog ja pereterapeut

29. novembril eelmisel aastal toimus Tartus Kõrgema Usuteadusliku Seminari endises hoones kristlastest psühholoogide ja psühhoterapeutide võrgustikuseminar. Tegemist oli esmakordse sellelaadse üritusega Eestis. Ümarlaua eesmärgiks oli kutsuda kokku Eesti erinevates linnades või piirkondades tegutsevad kristlastest psühholoogid ja/või psühhoterapeudid (kutsutud olid ka vastavat väljaõpet alles läbivad spetsialistid), et saada omavahel tuttavamaks, jagada kogemusi, vahetada kontakte ning mõlgutada koostöömõtteid. Üritust korraldas Eesti Kirikute Nõukogu eluväärtuste ja eetika töörühm koostöös Sõbra Käe ja Sõbralt Sõbrale nõustamiskeskusega.
Lisaks kohalikele spetsialistidele olid ümarlaua külalisteks ja peakõnelejateks Soome Kristlike Psühhoterapeutide Ühingu juhatuse liige ja mitmete tuntud psühholoogiaalaste raamatute autor Saara Kinnunen, kes kõneles teemal „Kristlasest psühhoterapeudi väljakutsed ja võrgustumise jõud“, ning EELK Perekeskuse juht Pia Ruotsala, kes jagas mõtteid teemal „Psühhoteraapia ja teoloogia integreeritus“. Peale ühist lõunaosadust oli võimalik kuulata kohalike psühholoogide ettekandeid. Nõustamiskeskuse Sõbralt Sõbrale psühholoog ja pereterapeut Karita Kibuspuu jagas oma isiklikku kogemust teemal „Konfidentsiaalsus ja rollide segasus“ ning religiooni- ja suhtlemispsühholoog Tõnu Lehtsaar jutustas oma erialasest teekonnast teemal „Õppejõud, konsultant ja koolitaja. Ühe kujunemise lugu“. Kogu üritust modereeris Karmen Maikalu, Eesti Kirikute Nõukogu eluväärtuste ja eetika töörühma projektijuht, koolipsühholoog ja pereterapeut.
Võrgustikukohtumine möödus otsekui linnutiivul. Hüvasti jättes tõdesid mitmed osalejad, et päev oli olnud väga huvitav ja eriline ning loodetavasti sai ümarlauaga ühiselt tehtud ajalooline algus ühele väga olulisele traditsioonile.

Oktoober 2019 
Niina Jakovleva, lastetoa eestvedaja

Lastetuba asub Narva sotsiaalmajas. Seal elavad lastega pered, kes on erinevatel põhjustel sattunud keerulisse olukorda: kaotanud töö või jäänud võlgade tõttu elukohast ilma. Lastetuba loodi 2007. aastal selleks, et pakkuda maja lastele häid vaba aja veetmise võimalusi.
Neljal päeval nädalas – teisipäevast reedeni kell 13–18 – tulevad lapsed pärast kooli siia. See on koht, kus räägitakse oma muredest ja üleelamistest, jagatakse kordaminekuid ja rõõme. Lisaks igapäevasele koduste ülesannete lahendamisele valmistame koos ja sööme maitsva eine. Samuti mängime lauamänge, küpsetame pirukaid, vaatame multikaid ja loodusfilme. Siin räägime Jumalast ja palvetame koos. Lastetuba külastab 23 inimest – lapsed ja noored, vanuses 3–19 aastat. Need lapsed on pärit katkistest perekondadest ja elavad keerulistes tingimustes: vanemad on töötud, tarbivad alkoholi või narkootikume. Lapsed kasvavad seal kurjuse ja vägivalla keskel. Paljudel neist on psühholoogilised traumad, nad on arengus maha jäänud.

September 2019
Liis Borissenko, Oleviste kogudus; fotod: erakogu

Elas kord üks õnnelik tüdruk, Julia nimeks. Nii nagu iga väike printsess, unistas ka tema oma printsist, lossist ja heast elust. Ta ei osanud sõnadesse panna, mis on hea elu, aga kindlasti pidi seal olema päike, palju naeru ja helgust.
Midagi läks teisiti. Olles pea kahekümnene, leidis Julia end sügavast narkosõltuvusest. Hädast ja valust-viletsusest. Päeva ainus eesmärk oli saada kaif. Šokeeriv oli arstide teade tüdruku emale – teie lapsel on HIV, valmistuge hullemaks, siin pole enam palju jäänud.

September 2019 
Johanna Rosenvald, „Hoolime koos“ projektijuht

Nuutsakul toimus 18.–20. juunil „Hoolime koos“ lastelaager, mis tõi rõõmu paljudele puudustkannatavatest peredest pärit lastele. Laagri teemaks oli sel korral „Turvaliselt varju all“ – kuidas me saame olla Jumala varju all haiguses ja mures, kahtlustes ja kõiges, millega oma elus silmitsi seisame.
Lisaks oli meil tsirkuse teema – seda võis märgata juba kasvõi laagri dekoratsioonides. Päevateemad juhatas sisse laagri kloun, kes lastes palju elevust tekitas. Kutsusime külla ka päris tsirkuse, kus laste eriliseks lemmikuks osutusid kaks vahvat koerakest, kes erinevaid trikke demonstreerisid.
Aastatega on laste vanusevahe laagrites väga laiaks muutunud. Kui alustasime kunagi vanusegrupile 7–12, siis pärast seda on vanuse ülempiir aina nihkunud (tahaksime jätkuvalt ka n-ö vanadele olijatele pakkuda laagris osalemise võimalust). Kuna aga asjakohase sisu pakkumine väga erinevas vanuses lastele on keeruline, suunasime sel aastal „Hoolime koos“ laagrid taas esialgsele vanusegrupile. Selleks aga, et vanemad lapsed/noored ei peaks laagrikogemusest ilma jääma, pakume neile paari alternatiivset noortelaagri võimalust, mis suvel Nuutsakul toimuvad. Maksame kinni osalustasu ja seal on samuti meie vabatahtlikke, kes on laste jaoks vajadusel olemas.
Täname kõiki vabatahtlikke ja abilisi, kes aitasid kaasa „Hoolime koos“ laagri ettevalmistuste ja/või läbiviimisega! Teie panus on tohutult väärtuslik!