Esmakursuslasi küsitles Triin Lillep, toimetas Einike Pilli
Mida on seminaris õppimine andnud sulle suhtes Jumalaga?
Rait Tõnnori: Olen õppinud rohkem Jumalat usaldama ja tema peale rohkem lootma. Kohati tundub, et seminaris õppimine on nagu vee peal käimine. Alguses võib tunduda, et kõikide teiste asjade kõrvalt veel koolis käia ei ole võimalik. Aga tuleb teha lihtsalt esimene samm ja hakata vaikselt minema. Hetkel tunnen, et vesi veel kannab.
Triin Lillep: Usalduse kasv. Teed oma esimese sammu ja usaldad Jumalat, et tema viib sind edasi ja ka varustab sind sellel teekonnal. Nüüdseks olen teadlik sellest, et teekonna alguses ei peagi täisvarustust olema ja ka päris täielikku teadmist sihtkoha osas. Kuid Jumal kinnitab ja on ustav. Päevad on läinud veel tihedamaks, tempo kiiremaks. Õige ajakasutus on igahommikuse palve osa. Oluliseks pean pidevat suhet, osadust Jumalaga.
Lev Bannikov: Tugevdanud ja süvendanud minu osadust, muutnud näljasemaks Jumala järele, tõusnud tahe teada veel rohkem.
Triin Kasemaa: See on kasvatanud usaldust Jumala vastu. Olen kogenud, et temalt tuleb alati varustus just õigel ajal. Kõige olulisem on see, et oskaksin kogu infotulva all esikohal hoida siira ja elava suhte Jumalaga.
Mida on seminar andnud isiklikku ellu, mis suunas?
Lev: Isiklikus elus olen päris mitu asja prioriteeditabelis ümber paigutanud ning osadest sootuks loobunud. Ajakasutus muutunud tõhusamaks, eriti see aeg, mis pühendatud perele.
Jaanika Kiśunas: Kindlama sihi elu mitte lihtsalt niisama ära elada, vaid sellisena, milliseks Jumal on mind loonud ja seal, kuhu ta on mind kutsunud. Suur tänu on Jumalale nende inimeste eest, kellega olen kohtunud tänu Seminarile!
Triin L: Olen kogenud ja näinud teiste eludes, et Jumal tihti annab meile ülesandeid, mis käivad esialgu üle meie võimete. Nüüd, seda kooliteed käies, kipun jälle üllatuma Jumala tegudes. Kui suur ta on ja samas tegeleb minuga.
Rait: Õpetanud ennast rohkem distsiplineerima. Vahel on kõige raskem asi alustamine. Aga kui otsast pihta hakata, siis ei tundugi koorem nii suur. Olen seda õppinud kooliasjades, aga avastanud, et see töötab samahästi ka isiklikus elus.
Anneli Võso: Isiklikus elus on mul endiselt korraldamata asju ja seminaris õppimine on mind pannud tõsisemalt mõtlema asjade peale ja otsima, mis õige. Ning selles suunas liikuma ja tegutsema. Lisaks on andnud uusi väga toredaid tutvusi, palju rõõmu, elevust ja huvitavat infot. Samuti tõstnud seesmiselt üles ärksust ja positiivsust. Ka enesehinnangut!
Triin K: See on andnud selgema visiooni, kes ma olen kristlasena. Õpetanud aja kasutamist jagades seda täistöö, kodu, koguduse ja kooli vahel. Lisaks uutele kogemustele ja teadmistele on ülimalt positiivne mõju olnud ühine koosveedetud aeg koolikaaslastega. Sessid on olnud intensiivsed laadimisajad ja ühine osadus üksmeeles on ülimalt rikastav.
Kas olete saanud õpitut juba oma koguduses ka kasutada? Kuidas?
Triin L: Olen saanud juba väga palju uusi teadmisi. Rakendada olen neid saanud näiteks kodugruppides, kirjakohtade lahtiseletamisel ning julgemate küsimuste esitamisel.
Lev: Kõige enam olen saanud õpitut rakendada oma kodugrupis ning seda just Jumala sõna uurimisel. Samuti on abiks olnud sõnumi jagamisel ning juhatuse töös.
Jaanika: Konkreetselt õpitut ei ole veel kasutanud, kuid kasutanud neid mõtteid, mis tänu õpitule on tekkinud.
Anneli: Jaa, väiksel kujul ikka! Eelkõige tunnistused, mis on seotud kooli ja õppimisega.
Triin K: Koguduses olen saanud koolist saadud kogemusi jagada naisteosaduses, nt jagades mõtteid palvest, mida jagas Innar Kruglov aines „Kristlik spiritualiteet”. Lähiajal on plaanis teha osadusõhtu koguduses.
Rait: Jah olen küll. Nii Kutse Koolis kui ka seminaris õppides olen saanud just palju praktilisi teadmisi. Need teadmised on aidanud koguduses paremini kaasa teenida.