Otsing

05/2018 26 fred hansen
Kaur Paldre, KUSi tudeng
Fotod: Ragne Kivimets.

Heade asjadega harjutakse ruttu ära. Juba viiendat aastat KUSis õppides on mulle mõned head asjad iseenesestmõistetavaks muutunud. Loomulikult toimub maikuu õppesessioon Nuutsaku puhkekeskuses. Loomulikult saab seal linnast kaugel metsa sees puhata, saunas käia, järves ujuda, koos Jumalat ülistada ja üksteise lugusid kuulata. See on ju täiesti normaalne? Ja loomulikult on seal kõigil kolmel päeval Uue Testamendi tõlgendamist õpetamas mees, kelle tarkus ületab tudengite oma nii umbes seitsmekordselt (pidades meeles, et arv seitse sümboliseerib täielikkust).

Külalisõppejõud Fred Hansen TCMI Instituudist ütles, et mida rohkem ta on õppinud, seda enam ta on mõistnud, kui vähe ta tegelikult teab. Seda olen tarkade meeste suust ka varem kuulnud. Kui suur tarkus annab õiguse öelda „Ma tean vähe“, siis peaksin mina end vist päris targaks pidama, sest Hanseni teadmistele ei küündi ma ligilähedalegi! Aga natuke targemana tunnen end nüüd peale sessiooni küll.

Keeleteadlase taustaga Hansen rõhutas, et Piibel on tekst ja selle tõlgendamisel kehtivad samasugused reeglid nagu iga teise teksti puhul. Teksti õigeks mõistmiseks on oluline teada selle liiki. Uues Testamendis leiame peamiselt kahte liiki tekste – jutustusi (narratiive) ja kirju. Narratiivide hulka kuuluvad evangeeliumid (ja Apostlite teod) ning kogu ülejäänud Uus Testament (sh Ilmutuse raamat!) langeb kirjade kategooriasse.

Hansen õpetas, et evangeeliumide mõistmiseks tuleb hoida meeles, et igal jutustusel on kulminatsioon, kus leitakse lahendus mingile probleemile või konfliktile, ning see lahendus või vastus ongi narratiivi peamine mõte. Oluline on, et see tuleb alati välja dialoogis või otsekõnes. Teksti tähenduse määramiseks annavad olulisi vihjeid ka inimesed, koht, aeg või muu kirjeldav informatsioon. Tähele tuleks panna korduvaid fraase ja sõnu, metafoore ja paralleele teiste piiblilugudega. Olulise suunise jutustusele annab evangeeliumide puhul ka esimene peatükk, kus autor annab mõista, mis on teksti mõte. Selle meetodiga tuleks liiga subjektiivsete tõlgenduste vältimiseks läheneda igasugustele jutustavatele tekstidele.
26 naermas
Uue Testamendi mõistmiseks on lausa möödapääsmatult tähtis teada, kuidas sel ajal kirju kirjutati ja loeti. Kõik kirjad järgisid põhilist struktuuri: sissejuhatus, keha (ingl body) ehk sisuline sõnumi osa ja lõpetus. Sissejuhatuses märgitakse ära saatja ja vastuvõtja (tõlgendamisele aitab kaasa nende omavahelise suhte mõistmine), millele järgnevad tervitus ning tänu ja palve. Kogu kirja kõige olulisem osa on just see tänu ja palvete osa, mis eelneb vahetult kirja kehale, sest seal on alati ülevaade teemadest, millest juttu tuleb, ning seeläbi ka autori eesmärk kirja kirjutamisel. Kõige raskem on määrata, kus lõpeb kirja keha ja algab lõpetus, kuid tõlgendamise seisukohast ei ole see nii oluline kui sissejuhatuses kirjutatu. Lähemalt uurisime 1. kirja tessalooniklastele, mille peamiseks sõnumiks on lootus, ning Ilmutuse raamatut, mille tõlgendamise võtme leiab esimese peatüki salmidest 5b–8.

Kokkuvõttes oli sessioon minu jaoks väga kosutav! Olen tänulik võimaluse eest õppida, puhata ja mitmete tudengitega paremini tuttavaks saada. Järgmine „Nuutsaku sessioon“ toimub augusti lõpus. Kas tuled ka?

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke