Märts 2021 
Tiina Teppo kokkuvõte oma KUSi lõputööst
Minu lõputöö eesmärk oli kaardistada läbi ajaloolise uuringu, mida ja kuidas on Rakke kogudus erinevates oludes praktiliselt teinud, ja püüda sõnastada nende tegevuste kaudu koguduse väärtused. Mis on see, mida koguduse minevikust kaasa võtta ja mida võib muutustes austusega ajalukku maha jätta?
Rakke koguduse sünd ja algusaastad
Töö esimeses osas vaatlesin Rakke koguduse sündi ja arengut osakonnast iseseisvaks koguduseks ning uurisin Karl Kaupsi vaimset pärandit. Rakke kogudus rajati 1920ndatel aastatel Rakke-Vägeva piirkonnas evangeeliumi kristlaste ja baptistide kuulutustöö koosmõjul. Kogudus oli asutamise perioodil aktiivne ja avatud osaduskond. Keskenduti tegevustele, vähem selle mõtestamisele. Koguduse tegevuse korraldamine, sh juhtide erimeelsuste lahendamine, toetus emakogudusele. Tartu Immaanueli Baptisti Usuühingu vanemal Karl Kaupsil oli siin oluline roll. Kaupsi poolt sõnastatud koguduse väärtused kajastuvad koguduse protokollides. Põhiväärtusena taotleti piiblipõhist sõna seletamist nii täiskasvanutele kui pühapäevakooli lastele. Peamiselt oli see rangetel reeglitel põhinev pühitsusõpetus. Oluliseks peeti palvet, Jumalaga kõnelemist. Muusikatöö keskmes oli laulukoori tegevus. Väärtustati osaduse pidamist, kuid seda mõisteti koguduse koosolekutest osavõtmisena, milles tavaliikmetel oli passiivse kuulaja roll. Korraldati evangeelseid koosolekuid.
Piiratud tingimustes väärtustati eelkõige kogunemist vaiksesse palveosadusse ja eluraskustele otsiti troosti Jumala sõnast.
Kaupsi innustusel otsustati 1930. aasta kevadel ehitada Rakkesse kirikuhoone. Säilinud majandusdokumentide põhjal on enamus ehitusmaterjalidest ostetud Rakkest või selle lähiümbrusest. Kiriku ehitusse kaasati kohalikud ettevõtjad, tööd said paljud inimesed. Vaid üksikud ostud sooritati kaugemal, näiteks osa aknaklaase toodi rongiga Järvakandi tehasest Eidapere jaama kaudu. Kinnitamata andmetel ehitas Rakke kirikut oma brigaadiga usklik Saaremaa mees Aleksander Mägi. Kiriku ehitust toetasid kõik Eesti Baptisti Usuühingute Liidu kogudused. Emakoguduse palvel saadi 15. juunil 1931 Eesti Baptisti Usuühingute Liidust tõend, mille alusel oli lubatud teha ühekordne korjandus Rakke palvela ehituskulude katteks. Kirikuhoone kõrval jäid olulisteks osaduskohtadeks kodused majapidamised. Kohapealsete juhtide olemasolu soodustas osakonna arengut iseseisvaks koguduseks.
Rakke koguduse iseseisvumine ja kitsaskohad nõukogude ajal
Teises osas uurisin Rakke Baptisti Usuühingu arengut aastatel 1937–1989. Arhiivimaterjale täiendasid värvikate mälestustega koguduse tolleaegsed liikmed ja nende sugulased, nagu Ervin Lemetsar, Kai Jaansen, Merle Tolmusk, Helja-Reet Traks, May Ridaliste, samuti koguduse juhid, kelleks on olnud Ermo Jürma, Peeter Roosimaa, Illimar Ridaliste, Meelis Etti.
Sellel ajajärgul mõjutas koguduse tegevust Nõukogude okupatsiooniaja religioonipoliitika. Perioodi alguses jätkati asutamisperioodil väärtustatud tegevustega. Algusaastate tugevuseks oli töötegijate olemasolu ja koguduses jutlustajatena teeninud vaimuliku haridusega Nabi ja Tootsi. Võimud nõudsid kohapealsete töötegijate nimekirja ja sinna lisati üks diakon ning jutlustajate kontingenti märgiti naised.
Koostöö Rakke luterlastega oli hea ja see süvenes veelgi, kui nende kogudusel keelati jumalateenistuste jätkamine Rakke Hariduse Seltsi rahvamajas. Kahe konfessiooni koguduste vahel sõlmiti kokkulepe kiriku ühiseks kasutamiseks. 1944. aasta sõjasuvel hävis eelnimetatud seltsimaja alevi suurpõlengus. Orel oli selleks ajaks pandud üles baptisti koguduse kirikusse ja nii jäi see alles. Lisaks orelile sai baptistikoguduse kirik ühiskasutuse käigus altari ja altarimaali.
Poliitilistes muutustes püüti säilitada koguduse tegevust, koondades tavapärase töö alalhoidlikult sissepoole. Piiratud tingimustes väärtustati eelkõige kogunemist vaiksesse palveosadusse ja eluraskustele otsiti troosti Jumala sõnast. Repressioonide tulemusel koguduse liikmeskond vananes ja vähenes järjepidevalt. Ligi 30 aastat kogudust ustavalt teeninud presbüter Evald Aer mattis suurema osa koguduse asutajaliikmetest. 1950ndate ärkamislaine tõi Rakke kogudusse uusi usule tulnud liikmeid. Poliitilise surve nõrgenemisel jätkati ehitustöödega kirikus ning tõusis esile teoloogilise hariduse omandamise ja hoolekandetöö väärtustamine. Avatult ja külalislahkelt korraldati armastussöömaaegu ning koostööd luterlastega. Kogudusetöö korraldamine oli jätkuvalt juhtide keskne. Kogudusel oli raskeid aegu, kuid Jumala armus jäädi üksteist toetades ja palvetades lootusrikkalt püsima.
Koguduse juhatuse ühisvastutuse võtmisega algas teadlik üleminek pastoraalselt juhtimiselt andidepõhisele meeskondlikule juhtimisele.
Rakke koguduse uued võimalused: meeskondliku juhtimise poole 
Kolmandas osas on ülevaade Rakke koguduse arengust aastatel 1989–2019. Perioodi alguses olid olulise tähtsusega noored juhid Airin ja Alland Parman ning Kenno Leier. Nende lahkumise järel, koguduse juhatuse ühisvastutuse võtmisega, algas teadlik üleminek pastoraalselt juhtimiselt andidepõhisele meeskondlikule juhtimisele. Oluliseks muutus omavaheline koostöö, milles tuli õppida kommunikeerimist ja konfliktide lahendamist. Muutunud oludes väärtustati suures osas samu tegevusi, mis koguduse algusaegadel, aga muutus see, kuidas seda tehti. Tavaliikmete passiivse kuulaja roll muutus aktiivseks kaasatuseks. Osadusvõrgustik laienes nii suhetes kristlaste kui kogukonnaga. Rohkesti koguduse liikmete ja sõprade energiat kulus kiriku remondi korraldamisse.
9. märtsil 2003 hävines kirikuhoone tulekahjus ning kogudus õppis töötama kultuurimajas ja üürikorterites. Jätkuvalt väärtustati vaimuliku hariduse omandamist ja kogudusena teoloogilistele õppeasutustele praktikabaasiks olemist ning individuaalset enesetäiendamist. Laste- ja noorte vajadustest lähtuvalt sündis talvelaagrite korraldamise traditsioon. Ühised projektid, nagu Alfa kursuse korraldamine, motiveerisid koostööks. See tõi kaasa suurima muutuse selles perioodis – liikumise pastoraalselt juhtimiselt meeskondliku andidepõhise juhtimise poole. Suhteprobleemide lahendamine pani mõtestama ja sõnastama väärtusi, mis omakorda suunas kogudust väärtuspõhise tegutsemise poole.
Järeldused
Eeltoodu põhjal järeldan, et koguduses on hinnatud mitmeid tegevusi. Tegevuste väärtustamisel on fookus tegevustel endil, et asjad toimuksid. Eesmärgiks saab tegevuse korraldamine sageli just sellisel kujul, nagu seda eelnevalt on tehtud. Väärtuspõhise tegevuse puhul analüüsitakse tegevust, otsitakse vastuseid küsimustele: Miks me teeme seda, mida me teeme? Milliseid olulisi väärtusi meie tegevused kannavad? Kas need väärtused saaksid paremini realiseeruda uutes tegevustes? Tegevuste analüüsimine viib mugavustsoonist välja. Vastuste leidmisel tekib vastutus ja vastutuse võtjatest saavad teadlikud väärtuste edasikandjad. Mitte enam üksikute tegude kaudu, vaid kogu oma suhtumiste ja olemusega.
Antud töö põhjal ei saa selgelt öelda, millal tegutseti väärtuspõhiselt ja millal oli väärtuseks tegevus. Käsitletud allikate põhjal väidan, et esimeses ja teises perioodis oli väärtus peamiselt tegevustel. Kõige selgemaid jooni väärtuspõhise tegutsemise suunal on näha seoses liikumisega meeskondliku juhtimise poole. Täna on Rakke kogudus jätkuvalt selles protsessis. Üha rohkem küsitakse, kuidas olulist edasi anda mitte ainult midagi tehes, vaid töötades nii, et see peegeldaks Jumala riiki. Loodan siinkohal, et antud uurimustöö aitab kogudusel otsustada, kuidas edaspidi väärtuspõhiselt tegutseda. See tähendab muuhulgas väärtuspõhise keskkonna loomist, milles on ruumi täiesti uudsete tegevuste sünniks.
Usun, et austusega võib minevikku maha jätta need tegevused, mida tehakse tegevuse enda pärast, kas sellepärast, et nii on enne tehtud või teised nii teevad, ning saaks täita statistikaaruandes võimalikult palju lahtreid ilusate numbritega. Olgu meie tegevused kantud Jumala riigi parimatest väärtustest. Aidaku meid selles Jumal!
„Kui sa pöördud, siis ma lasen sind jälle seista mu palge ees. Ja kui sa lahutad väärtusliku tühisest, Siis sa oled otsekui minu suu ...“ (Jr 15:19).
Täispikka versiooni „Tegevuste väärtustamisest väärtuspõhise tegutsemise poole. Rakke koguduse sünd, algusaastad ja areng 1927–2019“ saab lugeda KUSi kodulehelt (kus.kogudused.ee), valides „vilistlased“.
