9/2009 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud
Alates aastast 1880 õpetas Saksa baptistiliit endale vaimulikku kaadrit Hamburgi seminaris. Kuid Ida-Saksa võimud keelasid oma haldusalalt kodanikel läänes õppida ja nii rajati 50 aastat tagasi uus seminar Buckowisse. Selle pastoreid ettevalmistava usuteadusliku õppeasutuse lõpetas 146 vaimulikku töötegijat.
30 aastat tagasi alustasid seal oma õpinguid ka Eesti vennad Ermo Jürma, Peeter Roosimaa ja Joosep Tammo. Nüüd aastate järel oli meil Ermoga võimalus taas astuda kauni Märkische Schweizi pärli, Buckowi linnakese, radadele.
Esimene mulje: aeg on seisma jäänud. Kõik oli nagu endine. Need samad tänavad ja rajad, kus jalutades sai Uue Testamendi kreeka keele sõnu tuupida ja teoloogilisi diskussioone pidada ning tulevikust unistada. Need samad majad, kuigi säravvärvilises kuues. Juba tollal suurte pargipuude tüved olid palju jämedamaks paisunud. Nägime mitmeid uusi hooneid, aga ka ajapikku rääma vajunuid. Elanikke on tuntavalt vähemaks jäänud, sest tööd leiab eelkõige läänes. Ka diakonissidele kuuluvas Haus Bethelis, kus toimusid meie õpingud, ei ole enam ühtki õde, viimane neist veedab oma vanaduspäevi Berliinis.
Esimene mulje: aeg on seisma jäänud. Kõik oli nagu endine.
Me jõudsime Buckowisse päev enne juubeliürituse algust. Meid võtsid vastu rändmuusikust evangelist ja üks endistest seminari direktoritest Jörg Swoboda oma abikaasa Ingega. Õhtupoolikul külastasime Uue Testamendi ja süstemaatika õppejõudu Adolf Pohli. Lisaks mälestuste jagamisele kaldusid me vestlused peagi teoloogiliste, eriti aktuaalseks tõusnud ristimisteema, arutluste radadele.
Reede õhtul kogunesime seminariõuele õhtusöögile. Kohal oli tublisti üle saja inimese: endised seminaristid ja nende abikaasad ning õppejõud. Kahjuks puudus raske haiguse tõttu meie õpingute aegne direktor ja praktilise teoloogia õppejõud Klaus Fuhrmann. Meie kursuselt olid kohal Wolfgang Bachmann ja Stefan Röger.
Teoloogiline tagasivaade
Reede õhtu pühendati õpingute läbikaalumisele: „Teoloogilised rõhuasetused: Kuhu on need jäänud? Endiste õppejõudude ja Liidu juhtide vaatenurgad." Seejärel pakuti igale tudengile mõni minut oma toonase teoloogilise avastuse jagamiseks (seminari eluolulisi seiku jagati alles klassikohtumiste õhtulaudades).
Kvaliteetse kogudusetöö jaoks oli vaja kvalifitseeritud töötegijaid. Buckowis olid inimesed, kes olid võimelised õpetama.
Kõige vahele lauldi laululehelt Buckowi õppejõudude ning õpilaste loodud neid laule, mis kogu saksa keeleruumis on hästi läbi löönud.
Adolf Pohl rääkis, et eriti püüdis ta õpetada Kristuse ristist lähtuvat lepitusteoloogiat (teised lisasid, et ta kehastas ja õpetas ka preisi voorusi).
Christian Wolf (Vana Testament ja eetika) tõi esile, et Buckowis oli teoloogia õpetamine osaliselt reaktsioon ühe (ateistliku) ideoloogia vastu. Seda sai esitada kontsentreeritult, toetudes Pühakirjale. Hiljem Hamburgis töötades tuli kooliprogrammis reageerida paljudele ideoloogiatele, mis põhjustas mõtete hajusust.
Õppejõuna hindas Jörg Swoboda seda, et kolleegid andsid oma kirjatöid üksteise kätte eelnevaks lugemiseks ja ääremärkuste tegemiseks. Iga autor otsustas hiljem ise, mida ta neist arvestab, mida mitte.
Kui seminari üheks positiivseks eripäraks oli see, et loengutes võisid tudengid kõiksuguseid küsimusi vahele esitada, siis Bernd Wittchow (kreeka keel ja Uue Testamendi eksegees) tuletas humoorikalt meelde, et tudengid olid ka südametud, nad lausa ootasid, millal õppejõud vea teeb.
Liidu juhtkonna esindaja Manfred Sult kinnitas, et kvaliteetse kogudusetöö jaoks oli vaja kvalifitseeritud töötegijaid. Buckowis olid inimesed, kes olid võimelised õpetama. Õppijate osas pöörati väga tõsist tähelepanu nende valikule, eriti sellele, kas neil on tõeline kutsumus vaimulikuks tööks.
Piibliseminar vanast kännust
Laupäeva hommikul oli Adolf Pohli piibliseminar tekstile: „Aga Iisai kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kannab vilja. Ja tema peal hingab Issanda Vaim, tarkuse ja arukuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Issanda tundmise ja kartuse Vaim" (Js 11:1-2). See on prohveteering Jeesusest, kelle sünnini oli siis veel ligi 700 aastat.
Selles Pühakirja lõigus on keskseks mõisteks maharaiutud puu känd. Iisai oli kuningate dünastia juureks. Tema poeg Taavet sai Iisraeli kuningaks. See valitsejasugu püsis võimul 400 aastat. Siis aga see purustati. Algas Paabeli vangipõlv. Dünastiast jäi järele ainult känd, ei midagi enamat. Nii mõistis Jumal kuningate patu üle kohut.
Buckowi seminar ei ole känd, vaid tugev puu, mis kannab jätkuvalt oma vilja.
Patu tagajärjel on ka meie ajal järele jäänud mitmesuguseid kände. Tasub tähele panna, et Jumal ei taha hävitada. Patu pärast kätte tasuda – jah, aga mitte hävitada. Sest ta on Jumal, mitte inimene.
Eriti imeline on see, et Jumal võtab meie patu iseenda peale. Sajandite pärast tõusis Iisai kännust nagu üksik võrse veel üks kuningas – Jeesus. Temale asetas Jumal kogu karistuse. Prohvet ütleb: „Sest ta tõusis meie ees nagu võsuke, otsekui juur põuasest maast... teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud" (Js 53:2-5).
Paljud on tundnud, et meie aega ja ruumi rist tegelikult nagu ei sobi. Kuid Jeesuse ohver ei olnud lihtsalt inimese ohverdamine, vaid Jumala endaohver. Kolgatal on näha, missugune Jumal meil on: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu" (Jh 3:16). Just seepärast kuulub rist siia.
Kuigi rist näib olevat rumalus, kogeb inimene just selle läbi Jumala pääste võimsust. Ristilt paistab uus vaade Jumalale, Jeesusele, meie enda elule.
Kuid kõik ei lõpe ristiga. Ka ülestõusmise läbi teeb Jumal head. Seda näitab algul loetud prohveteeringu teine pool: „Ja tema peal hingab Issanda Vaim, tarkuse ja arukuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Issanda tundmise ja kartuse Vaim" (Js 11:2). See seitsmekülgne Vaimu-ilmutuse täius lasub Jeesusel – miski ei suuda pidurdada seda, mida Vaim Jeesuse läbi teeb.
Kui oleme Jeesusele väga lähedal, siis tunneme, et me ei sobi tema juurde. Aga see ei tähenda, et peaksime temast eemalduma, vaid tuleb edasi palvetada. Just Püha Vaim teeb võimatu võimalikuks, aitab palvetada ja täidab meie puuduliku osa. Elava Jumalaga osaduse tagajärjeks on võimas juubeldus!
Järgnenud küsimuste ja arutelu osas kõlas mõte, et Buckowi seminar ei ole känd, vaid tugev puu, mis kannab jätkuvalt oma vilja.
Ristimisteenistus keset kuurortlinna
Seminari esimese kursuse evangeliseerimistöö pool sajandit tagasi kandis vilja ja linna rajati kogudus, mis töötab 80ndail ehitatud seminarihoones.
Nagu aastaid tagasi võisime pühapäeva hommikul koos Ermoga osaleda nende jumalateenistusel. Seekord peeti seda kesk linna Schermützelsee järve kaldal. Enne kui pastor Jörg Swoboda ristitavatega vette astus, pidas Ermo kohase jutluse, mille üheks motiiviks oli, et tänane sündmus on nagu taskurätikusse seotud sõlm, mis enda Kristusele täielikku üleandmist meelde tuletab.
Pärast ristimist jätkus jumalateenistus kogudusemajas. Ristitutele paluti kogudusse astumise puhul õnnistust, anti üle ristimistunnistus, väike kingitus, koguduseliikmete nimekiri ja koguduse kord. Kõik see tipnes ühise Kristuse surma mälestamisega.
Kas aeg on seisma jäänud? Ei, aeg ei seisa! Igaks asjaks on oma aeg. Aeg on külviks, aeg viljakandmiseks ja ka lõikuseks on aeg. Kiitus Issandale!
