Märts 2022
Johannes Veevo, Teekäija toimetaja, september 1932
See oli 5. märtsi hommikul 1922, kui Keila alevis leidis aset iseäralik protsessioon: Rongikäik eesti, ameerika ja inglise lippudega eesotsas liikus pasunakoori helide saatel Podin’i maja juurest mööda Keila peatänavat kohal. Kog. palvela poole. Sel päeval toimus suursündmus eesti baptismi ajaloos: Eesti Baptisti Jutlustajate Seminari pidulik avamine. Kui varemalt mitmed meie vennad pidid teoloogilise hariduse omandamiseks minema Inglise- või Saksamaale, siis ei söendanud julgemgi optimist ennustada, et saabub aeg, mil meie noored vennad võivad seda teha oma kodumaal. Kuid nüüd oli see teostunud, milleks olid suured teened v. Podin’il, kelle energilisel sobitusel Ameerika ja Inglise sõbrad võimaldasid aineliselt Seminari ellukutsumise. Huvi selle asutamise vastu oli suur, mida tõendas suur osavõtt kodumaa koguduste poolt kui ka tervitused välismailt.
Seminar algas oma tegevust 16 õpilasega, neist 4 õde ja 12 venda. Auditooriumiks sai palvela kõrvalruum ja internaadiks muudeti Podin’i maja. Direktoriks oli v. Podin ja juhatajaks v. M. Schmidt, kes Saksamaalt selleks Eestisse tuli. Kursuse kestvus oli 4 aastat. Selliselt jätkus see 8 aastat, mil 2 lendu – 24 venda ja 8 õde – sai teoloogilise ettevalmistuse ja on suurel mõõdul täitnud teravat töötegijate puudust meie kodumaa põldudel, kes on mitmel pool tegevuses kogudustes.
Vahepeal aga selgus ikka enam, et Keila oma piiratud oludega ei ole kõige soodsam asukoht Seminarile, sellepärast hakati korduvalt nimetama Tallinnat ja Tartut, kuhu Seminar peaks üle kolima. See küsimus otsustati ka jaatavalt välismaa vendade poolt, mis teostus üllatavalt Seminarile maja omandamise näol Tallinnas. Et aga ühenduses oma maja omandamisega tekkis vastavate ümberehituste vajadus, tuli paratamatult Seminari õppetegevuses teha vaheaeg.
Seda vaheaega kasutati kolmekuulise kursuse pidamiseks, mis oli määratud eestkätt neile koguduste tegelastele, kel ei olnud võimalust omandada teoloogilist ettevalmistust. Kursus peeti hulga vendade ja õdede osavõtul ning loenguid pidasid v.v. A. Podin, K. Kaups, D.H. Matson, K.L. Marley, A. Tamm ja õ.õ. T. Korjus ja A. Lepp (viimane ise olles kursist).
1931. a. sügisel alustas Seminar õppetegevust oma majas. Iseärasuseks oli see, et paar õpilast esimesest lennust, kes vahepeal olid end täiendanud välismail, asusid nüüd õppejõududena uusi õpilasi ette valmistama, neist v. O. Tärk Seminari juhatajana ja v. E. Kilimit õpetajana vastavates õppeainetes.
Tänavu möödus 10 aastat Seminari asutamisest ja seda sündmust taheti pühitseda pidulikult. Ühenduses väliskülaliste tulekuga ei saadud seda teha ennem kui 6. ja 7. augustil k.a. Juubelipäevadest sõitsid võtma osa Ameerika Baptisti Välismisjoni Seltsi peasekretär dr. J.H. Franklin ühes abikaasa ja tütrega ning Ameerika baptistide esindaja Euroopas dr. W.O. Lewis. Samuti oli ka kodumaa kogudustest tulnud mitmed esindajad, endiseid ja praeguseid õpilasi ning õpetajaid, viimaste seas ka Seminari end. juhataja v. Schmidt Riiast.
6. augusti hommikupoolel peeti omavaheline aktus Seminari auditooriumis, mil vahetati vastastikke tervitusi ja õnnesoove. Eesti bapt. jutlustajate nimel tervitas väliskülalisi v. K. Kaups. Vastas dr. Franklin. Eriti huvitavaks ja isegi liigutavaks kujunes tegevuse ülevaadete andmine kogudustest, mida jälgisid väliskülalised muuseas ka geograafiliselt, nende ees oleval Eestimaa kaardil. Mitmedki ülevaated sisaldasid iseäralisi läbielamusi kohtadel, millest selgus, et tuleb nüüdki veel elada läbi esimeste kännumurdjate kannatusi ja raskusi.
Väliskülalised pidasid koosolekuid: reede õhtul Allika, laup. õhtul Tall. II Bapt. Kog, ja pühap. enne lõunat Tall. I Bapt. Kog. palvelas. Pärast lõunat kell 4 oli pidulik jumalateenistus Oleviste kirikus, mil suur kirik oli täidetud rahvaga. Pärast v. J. Lipstoki sissejuhatava kõne andis v. A. Podin ülevaate Seminari 10-a. tegevusest. Kõnelesid pikemalt dr. Franklin ja dr. Lewis ning laulis ühiskoor. Tervitasid E.B.U.-ü Liidu poolt ja aja vältimiseks koguduste esindajate nimel v. J. Lipstok, Briti ja Väljamaa Piibli Seltsi esindaja Eestis v. H. Kokamägi ja Riia saksa koguduse jutl. v. M. Schmidt.
Õhtul oli südamlik koosviibimine Seminari aias, kus leidsid väljendust muljed, läbielamused ja tänuavaldused ja kus lauldi ja paluti. Oli juba hiline aeg, kui suudeti lahkuda. Dr. Lewis sõitis öösise rongiga ära, kuna järgmisel hommikul mitmed kogunesid veel sadamasse saatma dr. Franklini ja ta perekonda, kes oma armsuse ja tõsidusega olid võitnud üldise lugupidamise ja armastuse. Veel viimased käepigistused ja rättide lehvitused ning laev kadus saatjate silmist. Oldi jälle rikkamad läbielamuste ja mälestuste poolest.
