09/2012
Margus Kask, Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor
Seminari juubelit tähistati 14.-15. septembril Tallinna Oleviste kiriku Maarja kabelis rahvusvaheline teaduskonverentsiga „Teoloogiline haridus muutuvas ühiskonnas – ajalugu ja tänapäev".
Ettekandjateks olid palutud Kõrgema Usuteadusliku Seminari välispartnerite esindajad ja oma kooli õppejõud.
Avasõnas toonitas EKB Liidu president Meego Remmel vaimuliku hariduse tähtsust koguduste teenimistöös ja sõnas, et „on hea tava, kui meie (liidu) vaimulikud õpivad Seminaris".
Dr Göran Janzon (Örebro Teoloogia Kool) kõneles teoloogilise hariduse mudelitest oma kooli näitel: 3-aastasest Piibli- ja misjonikoolist (1908) on arenenud kõrgharidust andev teoloogiakool koos pastoraalprogrammidega.
Praha Rahvusvahelise Baptisti Teoloogilise Seminari õppeprorektor dr Parush Parushev kõneles ühiselt jagatud usust ja selle kujunemisest – teoloogiline haridus on allutatud koguduse usule.
Tartu Ülikooli usuteaduskonna lektor dr Kaido Soom avas tahke, miks inimesed asuvad õppima teoloogiat.
Teaduskonna rollina nimetas ta teadustööd kirikute jaoks ja õppetööd selleks, et üliõpilased saaks hakkama koguduse teenimisega.
Rootsi Misjonilepingu Kiriku misjonisekretär dr Gerard Willemseni isiklikest (ja mitte ainult) kogemustest jäi kõlama, et teoloogiline haridus on tõhus misjonitöö vorm.
Elstali Teoloogilise Seminari professor dr Martin Rothkegeli uurimus näitas, et Eesti vabakoguduste areng on olnud seotud mitmete saksa seminaridega. 
Seal õppisid K. Kaups, J. Lipstok, K.L. Marley, J. Tammo, E. Jürma, P. Roosimaa, A. Saumets jt, kes kõik on olnud meie vendluse vaimuliku hariduse kujundajad.
Kirikuloolane dr Toivo Pilli valgustas 90 aastat tagasi Keilas avatud Eesti Baptisti Jutlustajate Seminari esimese direktori Adam Podini viljakat elu: sotsiaalmisjon, pastoraalne tegevus, jutlustajate hariduse kujundamine; laia haardega oli ka tema rahvusvaheline tegevus.
Ajaloolane Jaan Bärenson käsitles nõukogude aja vaimuliku hariduse lugu, eelkõige mitmeid kursuseid. Ta meenutas, et n-ö esimese põlvkonna baptistide juures anti sageli oma usulisel pöördumisel tõotus: „Ma tahan õppida, et paremini kuulutada."
Taasavatud seminari esimesest aastakümnest kõneles dr Peeter Roosimaa, viimasele kümnendile keskendus mag Ermo Jürma. Seminaris on riiklikult tunnustatud rakenduskõrghariduse lõpudiplomi saanud 101 tudengit, neist üle 40 on meie Liidu pastorid ja tööharujuhid. Arvukate täiendkursuste läbinutele on väljastatud 1195 tunnistust.
Päevade pidulik hetk oli, kui Erli Lepik, Meego Remmel ja Margus Kask allkirjastasid õde Lepiku initsiatiivil loodava Paul ja Erli Lepiku nimelise teoloogilise hariduse fondi, eesmärgiga toetada koguduslikul tööl osalevate tudengite seminaris õppimist.
Ühispalvusi juhatasid seminari vilistlased Oleviste kogudusest ja tänased tudengid.
Pidulik tänujumalateenistus toimus Keila Baptistikoguduses pühapäeval, 16. septembril.
Päikselist päeva juhatas rektor Margus Kask. Kokkutulnuid tervitas pastor Gunnar Mägi, kes ütles sõnumi pühapäevakoolile ja õnnitles kaunite lillekimpudega paljusid tähtpäevalisi. Pühakirja lugemisega teenisid kaasa seminari õppejõud. Tänupalvuse nõukogude ajal toimunud kursuste eest pidas pastor emeeritus Herman Mäemets ja ennesõjaaegse Seminari eest Toivo Pilli. Jutlustas taasavatud seminari esimene naisvilistlane dr Einike Pilli (jutlus avaldatakse oktoobrikuu Teekäijas).
Laulsid Credo-Allika kammerkoor ja endiste seminaristide lapsed Tõnu Karu, Margus Kappel jt.
Jumalateenistusel osales mitmeid tuntud inimesi: Europarlamendi liige Tunne Kelam, endine Riigikogu liige Mari-Ann Kelam, Suurbritannia suursaadik Eestis mr Christopher Bruce Holtby, Tallinna Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut, Keila linnapea Enno Fels.
