12/2013
„Ja nad läksid rutates ja leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes." (Luuka evangeelium 2:16)
Armsad kaasmaalased!
Jumal saatis meile oma Poja vaese lapsena, kes elas vaeses perekonnas, vaeses külas, vaesel maal. Tema, kes on kõigeväeline ja kõikide rikkuste Looja, sünnib Petlemmas viletsas ümbruses. Kas ei näita see meile, millised on tõelised rikkused ja mis on meie elus tõesti oluline?
Heroodese dünastia ning Rooma keisririik, tolle aja suurvõimud, olid kogu oma maise vara ja mõju juures seesmiselt vaesed ning seetõttu pole neist midagi järel. Samamoodi pole midagi alles ka teistest sarnastest võimudest. Sisemiselt tühi ühiskond või ideoloogia, mis on unustanud tõelised rikkused, ei jää püsima. See, mis on oluline ja püsib, on mujal. Petlemma sõnum on selge: tõeline rikkus on alati olnud laps ja perekond. „Lapsuke, kes magas sõimes" ‒ selline vaatepilt ei paku aga huvi neile, kelle ainsaks eesmärgiks on isiklikud ambitsioonid ja naudingud. Seetõttu ei teadnud Jeruusalemmas keegi, et Messias oli sündinud. Ent Pühakiri näitab meile, et just selles vaesuses peitub inimkonna aare. Seda panevad tähele need, kelle süda on avatud nagu karjastel.
Lastele avatud perekonnad on meie rikkus. Perekond – see on armastuse ja rahu osadus. Perekeskne ühiskond, kus lapsed on oodatud ja armastatud, on meie tulevik. Seevastu ühiskond, mille peamine eesmärk on tarbimise suurendamine, ei saa püsida ega pakkuda lootust, eriti noortele.
Inimene, kes võtab aega abivajaja toetamiseks, on seesmiselt rikas ja Jumal õnnistab teda. Jõuluaeg on meie ühiskonnas liiga sageli saanud tarbimisaja sünonüümiks. Muutkem see rõõmuajaks neile, kes vajavad meie abi ja armastust. Seda tehes saame paremaks ise ja kogu Eesti ühiskond.
Rahulikke Jõulupühi!
Eesti Kirikute Nõukogu
