12/2015
Üks vana Hiiumaalt Reigi kihelkonnast pärit vaimulik rahvalaul algab sõnadega:
Oh Kristus, valgus oled Sa!
Sul pimedus on teadmata.
Sa meie südant valgusta
ja tõe teele juhata.
Need laulusõnad kõnelevad meie rahva sajandite taha ulatuvast usust Kristusesse kui jõuluööl sündinud Maailma Valgusesse. Me teame, et jõulud – Jeesuse sünnipüha – ja talvine pööripäev langevad kalendris kokku. Valgus võidab südatalvise pimeduse ja päevad hakkavad taas pikenema. Ka Jeesuse sündimine Petlemmas tõi kaasa valgeks löönud taevasse ilmunud inglite väe, kes ülistasid Jumalat: Au olgu Jumalale kõrges! (Lk 2:14).
Jeesuse sünnipüha tähistamine on meile hingelähedane ja armas. Seda enam igatseme siin Põhjalas alateadlikult valguse järele. Kuid valgust ei vaja mitte ainult meie ihu ja füüsis, vaid ka meie hing ja süda igatsevad valgustamist just nõnda, nagu rahvalauliku suu Kristuse poole pöördudes laulab: Sa meie südant valgusta ja tõe teele juhata.
Prohvet Jesaja sõnastas sellesama igatsuse Rahuvürsti sünni ettekuulutusena: Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust; kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus (Js 9:1). Prohveti ennustus täitus esimesel jõuluööl, kui Maarja sünnitas Poja ja pani talle nimeks Jeesus. See oli Jumala inimeseks saamise hetk, Jumala armastuse lihaks saamine Jumala Pojana, kellest ristisurma ja ülestõusmise kaudu sai kõigi inimeste pimedusest valguse juurde juhtija.
Kõik, kes asuvad jõule tähistama usus Jeesusesse Kristusesse kui Valgustajasse ja Lunastajasse, muutuvad ka ise valguse lasteks (Ef 5:8), keda igapäevaselt iseloomustab elu headuses, õigluses, tões, ligimesearmastuses, hoolivuses ja külalislahkuses.
Hoidkem uuel algaval Issanda aastal kinni valguse lapse seisusest ning olgem oma elu ja tegudega usutunnistajaiks Jeesusest, Jumala Pojast, meie Issandast!
Eesti Kirikute Nõukogu
