Oktoober 2022 
Küsitles Tõnu Lehtsaar
Kuidas Sinust sai Eesti Kirikute Nõukogu kaastööline?
Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) loodi, lähtudes Jeesuse käsust jüngritele, et nad kõik üks oleksid (Jh 17:21). Asutamine toimus 16. veebruaril 1989. Eesmärgiks oli kirikutega ühiselt kujundada kristlikku eluhoiakut, kõlblust ja eetikat ning ühendada oma jõupingutused evangeeliumi kuulutamisel ja halastustöö tegemisel.
EKB Liidu poolt kirjutas asutamisprotokollile alla vanempresbüter Ülo Meriloo. Töökoosolekutel asendasime tihti teda, kas Peeter Roosimaa või mina.
Mis oli täitevsekretäri töö põhisisu?
Esimeseks ülesandeks oli olla revident, seejärel täitevsekretäri I assistent ja ligi 14 aastat täitevsekretär. Nii kujunes minu tööperioodiks 33 aastat. Põhikirjas öeldakse: „Täitevsekretär vastutab igapäevaste asjaajamiste ja töökoosolekul talle pandud kohustuste täitmiste eest.“ Oluline on, et toimiksid kõik 11 töövaldkonda.
Minu tööks olid töökoosolekute päevakordade ning kõikvõimalike kohtumiste ettevalmistamine ja nendes vahetu osalemine. Paljud neist olid väga kõrgetasemelised, näiteks vabariigi presidendi, peaministri, riigikogu liikmete ja ministritega. Osalesin erinevates projektides, nt „Pühakodade säilitamine ja areng“. Töötasin kaasa ka seaduseelnõude ettevalmistamisel.
Sekretariaadi tööks oli tegevusaruannete koostamine, kirjavahetus ja ametisuhtlus. Täitevsekretär vastutas EKNi finantsmajandusliku seisukorra eest.
Kas Eesti oikumeenia toimib Sinu arvates hästi?
EKN on ühiskonna, eriti riigi jaoks väärikas koostööpartner. Vabariigi Valitsuse ja EKNi ühishuvide protokoll allkirjastati 17. oktoobril 2002 peaminister Siim Kallase ja piiskop Einar Soone poolt. Dokument määratleb riigi ja kirikute koostöö põhimõtted ja ühishuvide valdkonnad. Kahekümne aasta jooksul on see aidanud ellu viia osapoolte jaoks olulisi tegevusi.
Mis on Sinu EKNi tööperioodi kõige olulisem kogemus? 
Kõige olulisemaks kogemuseks on olnud koostöö võimalikkus kümne erineva konfessiooni vahel. Koostöö on toiminud alates oikumeenilistest jumalateenistustest kuni ühiste bioeetiliste seisukohtade vastuvõtmiseni. Olulised on olnud ka kohtumised Põhjamaade ja Euroopa oikumeeniliste nõukogudega.
Kui Sina saaksid luua uue EKNi, kas teeksid midagi teisiti?
Ma ei teeks midagi oluliselt teisiti. Euroopas on paljudes riikides oikumeenilised nõukogud, kuid EKN on sisuliselt ainus, kuhu kuuluvad täisliikmetena luteri, õigeusu, metodisti, evangeeliumi kristlaste ja baptistide, katoliku, adventisti, armeenia, karismaatliline episkopaalkirik. Oluline on veel, et kõik kirikud omavad ühe hääle ja võrdse panuse liikmemaksuna. Tugevuseks on samuti läkituste ja pöördumiste konsensuslik heakskiitmine. Töökorralduslikult on hea, et kirikujuhid ja kirikute esindajad kohtuvad igakuiselt (v.a suvekuud).
Täitevsekretär võiks kuuluda ka juhatusse. Tasuks kaaluda tema ametikoha ümbernimetamist peasekretäri ametikohaks, nagu on see teistes oikumeenilistes nõukogudes.
Mida soovitad EKNi järgmisele täitevsekretärile?
Pidada meeles, et EKNis on kümme kirikut, ei saa olla lemmikut või lemmikuid.
Tuleb hoida EKNi embleemil kujutatud „oikumeenilist laeva“ õigel kursil ja usaldada selles Jeesust Kristust, kogu maailma Õnnistegijat.
