Detsember 2023 
Armsad kaasmaalased!
„Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel“ (Jh 1:14). Taas rõõmutseme selle üle, et Jumal on Armastus ja armastab meid. Lausa nii palju, et Ta on tahtnud enesele võtta meie liha ja loomuse ning saada meie sarnaseks kõiges, välja arvatud patus. See, kes on nähtamatu, sai nähtavaks – inimeseks. Kogu loodu rõõmutseb ja laulab meiega koos. Jah, armastuse Jumal on meist sündinud ning meie seas kasvanud – selles unikaalses elu ja armastuse osaduses, mis on perekond. Need Piibli sõnad meenutavad taas kord, mida iga inimene sündimise hetkel sügaval südames kogeb: et perekond on inimeseks olemise keskmes. Perekond on meie elu ja identiteedi alus ning samuti meie ühiskonna alus. Perekond, milles Jumal ise on tahtnud sündida. Ilma perekonnata ei ole inimest ega ka ühiskonda. Perekond sünnitab ja toidab meid ning valmistab meid ette igavese elu rõõmuks. Jõulud on põhjusega aeg, mil iga perekond kasvab tugevamaks ja ühtsemaks. Need on pühad, mil igaüks meist võiks võtta pisut enam aega, mõtisklemaks, mida tähendab perekond tema isiklikus ja igapäevases elus. Ja ka sellest, mida tähendab või peaks tähendama perekond Eesti ühiskonnas.
Jeesus tuli inimkonnale rahu tooma. Jõulurahu on meile väga kallis mõiste. Jeesus ise elas aga sõdade keskel, sest tal tuli elada „meie keskel“, mitte ideaalses maailmas. Reaalne maailm on meie patususe tõttu paraku täis sõdu ja vägivalda. Jeesuse rahu on reaalne, isegi kui Ta ise elas sõja- ja okupatsiooniajal. See on jõulude paradoks, mis kordub pidevalt: „Maa peal rahu, inimestest hea meel!“ (Lk 2:14) Jõulud toovad meile tõelise ja püsiva rahu, olgugi et me elame praegu keerulisel ajal, mil sõda ei ole pelgalt ebameeldiv mälestus minevikust, vaid vägagi reaalne nähtus olevikus. Me kannatame ja palvetame koos Ukraina rahvaga ning inimestega Pühal Maal ja mujal maailmas, kus leiavad aset konfliktid, sõjad ja vägivald.
Olgem ka ise sellel traagilisel ajal tõelise rahu külvajad ning palugem kõigest südamest ja hingest: Issand, anna meile oma rahu!
