Oktoober 2020 
Einike Pilli, KUSi rektor
Fotod: Kadi Tingas

Futuurumi osalejate viimane kodutöö oli seotud koguduse organisatsioonikultuuri analüüsi ja ühe parendava muutuse elluviimisega. Milliseid muudatusi noored ellu viisid?
Järgnevalt toon mõned näited tehtud muudatustest. Oli neid, kes aitasid oma kogudusekaaslastel ühiseid laule paremini laulma õppida. Ave Saarva Viljandi Baptistikogudusest kirjutas: „Ülistuslaule valisime ühislaulmisele nii, et võtsime ühe laulu pruunist laulikust, ühe laulu, mis on natuke kogudusele tuttav, ja ühe laulu, mis on pigem uuem. Algul laulsime laulu läbi ja siis hakkasime õpetama. Laulsime aeglases tempos, et saada meloodiast aru, ja kui läks juba sujuvamalt, siis hakkasime ka laulu tempot natuke kiiremaks tõstma.”
3D kogukonnas otsiti muutusi palvekultuuris. Põhjust, miks muutust vaja on, kirjeldas Elerin Tammel järgmiselt: „Kui mõtlen oma koguduse kultuuri peale, siis märkan tihti kogukondades, et palveajad on üles ehitatud palvesoovide esitamisele ja siis nende eest palvetamisele. Selles pole midagi valet ja halba, aga vahel võime nii unustada, et Jumal ei võlgne meile midagi ja pole meie soovide täitja, vaid kõikvõimas Kuningas, maailma Looja.” Muudatus, mis ellu viidi, oli „proovida palves kõigepealt kuulata umbes viis minutit vaikuses, mida Jumal tahab öelda ja mida ta südamele paneb, palvesoove jagamata. Seejärel öelda palves välja kõik, mis südamele on tulnud. Selliselt palvetades on võimalus eriliselt praktiseerida näiteks prohvetlikku kõnelemist ja ka oma usku proovile panna.”

Oktoober 2020
Einike Pilli, KUSi rektor

EKB Liidu pastorite ja juhatuseliikmete sügisesed õppepäevad „Kogudusest võimestatud“ toimusid 2.–3. oktoobril Tallinnas KesKus hoones, Koskla 18.

September 2020 
Mari-Vivian Ellam, Tapa Elava Usu Kogudus

Kooliaasta alguse puhul esitasin mõned küsimused Saara Kapteinile, kes õpib kristlikus koolis. Saara on Oleviste koguduse noortepastori Veljo Kapteini ja tema abikaasa Hanna tütar.

Mis koolis sa õpid ja mitmendas klassis?
Ma käin Tallinna Toomkooli 9. klassis.

Mille poolest kristlik kool teistest koolidest erineb?
Usun, et erinevusi on mitmeid. Erinevatel kristlikel koolidel käivad asjad küll erinevalt, aga meie koolis on näiteks väiksed klassid (u 15 õpilast) ja poisid-tüdrukud eraldi. Siiski on meil mõned tunnid koos, ka vahetundides, ekskursioonidel ja klassireisidel oleme koos. Nad on ikkagi meie klassivennad ja kokku moodustame ühe suure klassi. Meie kooli aktused on Toomkirikus ja tähtpäevadel koguneme seal ka palvustele. Samuti on meil tunniplaanis usuõpetus ja mõned õpetajad on kristlased. Kristlikes koolides on kristlikud väärtused, mis mõjutavad väga palju kooli õhkkonda ja suhtumist ümbritsevasse. See viimane on kindlasti üks peamiseid asju, mis toob tegelikult praktilise erinevuse kristlike ja mittekristlike koolide vahel.

Mulle tundub, et inimesed tegelikult hindavad kristlikke väärtuseid. Need on ju väga terved, inimlikud ja hea eetika aluseks.

August 2020 
Helina Voogne ja Einike Pilli

Kevadel oli Seminaris kaks rõõmsat aktust ühel päeval – kõigepealt lõpetasid viis tudengit diplomiõppe ja seejärel said tunnistused 37 piiblikoolis „Sõna vägi“ osalenut. Viimane on sügisest kevadeni, kord kuus laupäeviti toimuv koolitus, kus lisaks sisukatele loengutele on palvuseid, praktilisi harjutusi, Piibli iseseisvat uurimist, osadust ja ülistust.
Sessioonide vahel tuleb teha mitmeid loovaid koduseid ülesandeid. Osaleda võib ka nii, et koduseid töid ei tee, kuid lõpetanute tagasisidest ilmneb, et nende sooritamine oli vähemalt sama kasulik kui kohal käimine. Koolis saab aimu Piibli iga raamatu taustast, läbivatest lugudest ja õpitakse ka ise piiblitundi läbi viima.

Märts 2020 
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Talvise koolituse keskmes olid kolm suurt küsimust: kuidas luua vaimustavat visiooni, kuidas uut põlvkonda vaimustades kommunikeerida ja kuidas juhendada neid, kes praeguste juhtide kõrval – kas siis praktikandi või uue juhina – tööle hakkavad.
Liidu peasekretär Sven-Joonatan Siibak rõhutas, et vaimustav sõprus peaks algama võimalikult noorelt. Tema enda usuteel sai määravaks see, et kui ta oli alles 9-aastane, pöörasid vanemad kaastöölised talle tähelepanu ja õnnistasid teda.
EBFi president Meego Remmeli juhitud paneeldiskussioonil „Vaimustava organisatsioonikultuuri loomine“ usutleti Tartu Risttee koguduse pastorit ja Liidu juhatuse liiget Meelis Kibuspuud, Mustvee koguduse töö- ja muusikajuhti Reet Pappet, TIFi pastorit Craig Hamerit ja PP projektijuhti Tuuli Kamsi. Küsimusele „Kuidas vaimustus on tekkinud – kas see langeb taevast või kasvab alt?“ kuulsime vastusteks, et selleks tuleb avada Piibel ja lugeda, kuulata üksteise arvamusi, seda tuleb pidevalt uuendada ja hoida. Oluline on ka kiita inimesi selle eest, mis nad on teinud, ja tunnustada neid sellena, kes nad on.