Märts 2020 
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja
Talvise koolituse keskmes olid kolm suurt küsimust: kuidas luua vaimustavat visiooni, kuidas uut põlvkonda vaimustades kommunikeerida ja kuidas juhendada neid, kes praeguste juhtide kõrval – kas siis praktikandi või uue juhina – tööle hakkavad.
Liidu peasekretär Sven-Joonatan Siibak rõhutas, et vaimustav sõprus peaks algama võimalikult noorelt. Tema enda usuteel sai määravaks see, et kui ta oli alles 9-aastane, pöörasid vanemad kaastöölised talle tähelepanu ja õnnistasid teda.
EBFi president Meego Remmeli juhitud paneeldiskussioonil „Vaimustava organisatsioonikultuuri loomine“ usutleti Tartu Risttee koguduse pastorit ja Liidu juhatuse liiget Meelis Kibuspuud, Mustvee koguduse töö- ja muusikajuhti Reet Pappet, TIFi pastorit Craig Hamerit ja PP projektijuhti Tuuli Kamsi. Küsimusele „Kuidas vaimustus on tekkinud – kas see langeb taevast või kasvab alt?“ kuulsime vastusteks, et selleks tuleb avada Piibel ja lugeda, kuulata üksteise arvamusi, seda tuleb pidevalt uuendada ja hoida. Oluline on ka kiita inimesi selle eest, mis nad on teinud, ja tunnustada neid sellena, kes nad on.
Liidu president Erki Tamm kutsus juhatuse liikmed ette ja ütles, et tema käte siruulatus on 1.80. Kui nad kõik käest kinni võtsid, laienes haare viiekordselt – nii on ka kogudusetöö tegemiseks vaja kaasata kõiki liikmeid.
3D Koguduse pastor Jakob Remmeli „Vaimustava visioonini jõudmise“ lähtepositsiooniks oli, et visioonini viivad meid probleemid. Nehemja näitel tõi ta esile, kuidas oma rahva viletsust nägev mees asus tegutsema. Selgesti kõlas unistuse ja visiooni eristamine – esimene uneleb, et midagi võiks olla teisiti, teine hakkab lahendusteed kavandama. Visioon peab olema piisavalt motiveeriv ja küllalt avatud, et teised saaksid kaasa tulla. Jeesus külvas laialt, aga ta sihipärane töö toimus üksikutega.
Keila koguduse pastor Gunnar Mägi kaasettekanne asetas meie ette Joosua raamatu avapeatüki. Kaananimaale jõudmise eel suri Mooses – võib-olla peab surema mõnigi vana visioon. Joosua pidi kuulma Issanda kõnet ja saama jumaliku visiooni, kuidas tõotatud maale minna. Alles siis sai ta selgitada seda Iisraelile (ta vajas ju teisi inimesi); andis tähtaja (kolme päeva pärast – näiteks, kodugrupid algavad jaanuaris ja lõpevad kevadel – pea vastu!); Joosual endal oli vaja minna eel, alles siis peatus Jordan; tal kästi panna püsti 12 kivi – meilgi on vaja märke/fotosid, mis meenutavad käidud teed ka siis, kui meid endid enam pole.
Külaline Gary Hunter (Converge liit, USA) jagas apostel Pauluse töö näitel praktilisi nõuandeid: „Kuidas mobiliseerida liikumist ühise nägemuse elluviimisel?“ (Ap 19:1–40). Kahe aastaga sai kogu Aasia (tänane Türgi) kuulda Issanda sõna (selleks kaasas Paulus „umbes tosin meest“ – koondas meeskonna); Efesose suurlinnas muutusid inimeste elud, nad said vabaks ebajumalaist; maakonnas rajati kogudusi. Oluline on omada veendumusi, mitte otse põlemist, sest me ei põle alati ühtlaselt. Uut elu võib anda vaid Jumal, suurim ressurss selleks on palve.
Seejärel toimus arutelu kahes grupis (juhatuste liikmed ja pastorid): „Koguduse juhatuse ja pastori koostööst koguduse arendamisel“.
Järgnes piirkondade parimate praktikate ideeturg: „Kuidas arendab meie kogudus uusi töötegijaid?“
Seal oli piisavalt aega ka üksteise kuulamiseks ja koguduste meeskondades arutamiseks. Kahest päevast jäi kõlama vajadus julgustada juhendatavaid ja julgeda öelda „ei“ mittetoimivatele praktikatele. Sügisesel koolitusel tuleb vahepeal tehtust aru anda.
Nagu ikka koolitusel, said tugevdatud koostöösidemed nii Seminari ja koguduste vahel üldisemalt kui ka kaastööliste vahel konkreetsemalt.
Koolitust rahastas Eesti hariduse kompetentsikeskus SA Innove. See võimaldas 40 osalejale ööbimise hotellis L’Ermitage, kus kahekõned kestsid üle kesköö. 
14.–15. veebruaril Tallinnas Koskla 18 toimunud koolitusel osales 33 kogudusest 85 inimest. Mitmetel täitus sellega ka soov ‒ näha oma silmaga uuendatud KesKus'i hoonet.
