Koolitus „Kuidas koguduses kõnelda"

5/2010 Kristi Mänd, Kohila baptistikogudus

Jaanuari lõpust mai alguseni toimus Viimsi Vabakoguduse ruumides Kõrgema Usuteadusliku Seminari koolitus „Kuidas koguduses kõnelda". Viiel laupäeval tulid kokku inimesed erinevatest Tallinna ja selle ümbruse kogudustest, et kogenud õppejõudude juhatuse alla lihvida oma jutlustamise ja ka jutluse kirjutamise oskusi. Ka allakirjutanul oli meeldiv võimalus sel koolitusel osaleda, seepärast otsustasin oma muljeid ka „Teekäija" lugejatega jagada.

Esimesel, kolmandal ja viiendal laupäeval juhendas dr. Toivo Pilli meid suulise jutlustamise teemal. Esimesel koolituspäeval saadud teoreetilised näpunäited kulusid ära kodutöö – 10minutilise tähendusrikka jutluse – koostamisel. Järgmistel kohtumistel temaga sai igaüks jutlustamisel „käe valgeks". Kindlasti värisesid nii mõnegi osaleja põlved ning hääl esinemise algul, kuid harjutamine teeb meistriks ja esinemisjulgus suurenes iga öeldud lausega, seda enam, et kaasõppurite suhtumine oli soe ja toetav. Igale jutlusele järgnes konstruktiivne arutelu, kus sõbralikult pöörati tähelepanu jutlustanu õnnestumistele ja möödalaskmistele. Igaüks täitis teiste kohta ka tagasiside lehe, kus sai välja tuua selle, mida võib-olla teiste ees ei tahetud öelda. Nii, et viimaseks koolituspäevaks – 8. maiks – oli igaühel peale praktiliste oskuste paranemise ka üheksa tagasiside lehte, millest on kindlasti abi järgmiste jutluste koostamisel.

.

Teisel, neljandal ja viienda laupäeva pärastlõunal viis pr. Lembi Riistan meid reisile mööda eesti keele grammatikamaastikku. Eestlastena ei tundu meie keel meile igapäevaelus raske. Kuid nüüd, kui tuli nii harjutusi teha, juba ilmunud jutlusi keeleliselt ja stilistiliselt toimetada ning lühendada ja lõpuks ise kirjalik lühijutlus koostada, nägime kõik üsnagi palju vaeva. Kuid tihe e-kirjade vahetamine õppejõuga ning ajurünnakud loengute ajal tasusid ennast ära – viimasel loengul tundusid lünktekstid juba palju lihtsamad ning õiged sõnad lipsasid ise õigetele kohtadele. Kuigi kirjalikele jutlustele sai igaüks pr. Riistani käest personaalse tagasiside oma e-aadressile, tunnistas ta viimases loengus, et keeleliselt oleme kursuse jooksul väga hästi edasi arenenud ning ta on meie üle uhke.

Ka Toivo Pilli oli kursuslastega rahul ja avaldas lootust, et sellelt kursuselt saab jumalariik mitme pühendunud töötegija võrra rikkamaks.

Siinkohal sooviksin avaldada tänu Kõrgema Usuteadusliku Seminari õppejõududele Lembi Riistanile ja Toivo Pillile kannatlikkuse ning positiivsuse eest kursuste läbiviimisel; KUS-i õppeprorektorile Mirjam Linkile, tänu kellele jõudsid osalejateni vajalikud teated, aga ka Viimsi Vabakoguduse perele, tänu kellele oli meil koolituse läbiviimiseks alati soe ruum, kosutuseks kohv ja tee ning vajadusel ka tehnilised vahendid.

Loodame, et saame ka tulevikus vajalikku koolitust ja juhatust, et veel paremini Jumalat teenida.