03/2018 
Külli Hansen, ARTEST+ toimkonna juht
Laupäeval, 3. märtsil toimus Tallinna metodisti kirikus konverents „Loova südame avamine”. See oli teine ARTEST+ võrgustiku ehk Eesti Evangeelse Alliansi all tegutseva loomeinimeste toimkonna korraldatud konverents. Kui esimese eesmärk oli saada kokku ja julgustada kristlastest loomeinimesi omavahel suhtlema, siis seekord räägiti loomisest kui protsessist.
Kui Looja midagi loob, on tegemist looduga ja kui inimene loob, siis on tegemist loominguga.
Loomine, looja ja looming on meie igapäevases sõnakasutuses olemas nii iseenesestmõistetavatena, et tavaliselt me ei mõtle nende sõnade tähenduse üle. Kuidas aga on omavahel seotud looja ja Looja, looming ja loodu, loodus ja kultuur? Peapiiskop Urmas Viilma esitlus lõi justkui uue teoreetilise raamistiku kõigile neile sõnadele. Saades inspiratsiooni eesti keelest, pani ta kuulajaid mõtlema selle üle, kui palju on meie emakeeles sõnu, mis algavad kolme tähega – L O O. Viilma viis kuulajad rännakule, mis algas Loojaga, liikus edasi inimese loomise protsessi juurde (loode) ja mõtiskles inimese olemuse ja erinevuse üle, võrreldes kogu ülejäänud looduga (loodu, loodus, loom, inimeseloom, iseloom) ning jõudis järelduseni, et kui Looja midagi loob, on tegemist looduga ja kui inimene loob, siis on tegemist loominguga. Looja loodud on loodus selle kogu kauniduses ja imes ning inimesel on vabadus ja kohustus luua loomingut ning läbi selle kogu kultuuri ja meid ümbritsevat keskkonda.
Viilma sõnavõtt on kindlasti väärt ülevaatamist Pildiraadiost. Kogu sõnum oli kui uus baasteadmine, millele on võimalik ehitada üles täiesti uudse tähendusega, just kristlikel väärtustel ja Jumala usul põhinevat arusaama loomisest. Oleme kõik Looja näo järgi loodud ja peapiiskopi esitlus aitab meil paremini aru saada, milline on meie – ja iga üksiku inimese – vastutus inimeste ja loojatena.
Loomise protsessi kirjeldasid konverentsil helilooja Erkki-Sven Tüür ja kunstnik Siim-Tanel Annus. Paljud konverentsil osalejad pidasid seda sessiooni väga huvitavaks, sest neil oli võimalus piiluda sisse maailma, kuhu tavaliselt ei pääse. Viis, kuidas Tüür rääkis enda muusikast ja sellest, kuidas Piibli kirjakohtadega seotud muusika hakkab ennast ise looma, tekitas tohutu aukartuse nii helilooja vastu, kes suudab olla vastuvõtjaks ja kirjapanijaks sellele imelisele loomingule, kui ka muusika vastu, mis saab loodud läbi niisuguse protsessi.
Annus täiendas kuulajate arusaamist loomise protsessist ja viis meid kõiki eriliste visuaalide maailma, kus oli võimalik näha ka lihtsates ja igapäevastes asjades ebamaist ilu. Tema nappide sõnadega saadetud väga mõjuvast pildiprogrammist kumas läbi kunstniku hingesuurust ja missiooni tuua pildikeeles esile eesti ajaloo olulisi hetki. Kuulajate ja vaatajatena saime väga puudutatud nii tema lugudest kui ka kogu tema loomingust.
Loomine on protsess ja väga sageli räägitakse, et olulisem kui tulemus on teekond. Igal teekonnal ja igas protsessis on aga ka kriise ja vaimseid mõõnaperioode. Neil teemadel jagasid oma mõtteid armastatud religioonipsühholoog Tõnu Lehtsaar ning psühholoogid ja psühhoterapeudid Karmen Maikalu, Andres Sild ja Veronika Elmet.
Kaarel B. Väljamäe kriipivalt sügav luule aitas minna ka valusamate teemadega sügavuti ja kriisidest ning depressioonist räägiti väga ausalt.
Konverents lõppes Jaan Tammsalu kokkuvõtete ja Matis Metsala poolt juhitud imelise muusikaga. Kõlama jäi mõte, et keegi meist pole täiuslik, vastupidi – enamasti oleme kui veidi rohkem või vähem häälest ära klaverid. Ometi suudame just nende, häälest ära klaverite peal luua muusikat. Paljud meist loovad uskumatult ilusat muusikat, mis puudutab kuulajaid. Imetleme neid, kes suudavad sellistel mittetäiuslikel klaveritel luua hingeminevat muusikat.
