Otsing

Juuni 2020 21 teeliste kirikud
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli kogudus

Läbi ajaloo on inimestel olnud igatsus viibida märgilise tähendusega paikades. Sinna jõudmiseks on võetud ette pikki ja ohtlikke teekondi. Aga mis saab siis, kui piirid on korraga kinni ja maailm pausile pandud. Muidugi võiks digiajastul teha neid rännakuid ka virtuaalselt. Päikese all pole midagi uut, vaimses-vaimulikus vormis on püütud ruumilisi ja ajalisi takistusi ületada juba keskajal.
Soov minna palverännakule täitis paljude vagade kristlaste hinge. Kuid Jeruusalemma, Rooma või Santiago de Compostela'sse jõudsid vähesed. Eriti ohtlikud olid sellised rännakud nunnadele, kes üksikute naistena olnuks teekonnal täiesti kaitsetud. Ometi vaimne vajadus pühadest osa saada jäi, üle jäi vaid üks – vaimne palverännak.

Nii võeti pikad teekonnad ette, toetudes kujutlusvõimele, Pühakirjale ja reisikirjadele.



Nii õpiti ära kontemplatiivne palverännak, mida praktiseerisid pea kõik 13. sajandi müstilised liikumised. Võeti ette pikad teekonnad, toetudes kujutlusvõimele, Pühakirjale ja reisikirjadele. Populaarseks kujunesid pühade paikade arhitektuurilised koopiad, näiteks püha haua kabelid. Suureks toeks vaimsele teekonnale olid palverännakuil viibinud preestrite ja munkade reisikirjeldused, millele olid lisatud vaimulikud selgitused.
Tuntumaid selles žanris on dominikaanlase Felix Fabri (1438–1502) teos „Siioni palverändur“. Teos oli mõeldud Ulmi dominikaani nunnakloostri elanikele, inspireerimaks neid ette võtma sisemist teekonda Jeruusalemma. Talle kuuluvad ka kakskümmend reeglit, millega selgitatakse ihuliku ja vaimse palverännaku erinevusi. Tekstidele olid lisatud vajalikud palved ja ihulikud tegevused päevade kaupa. Päevateekonnad olid jagatud 360-ks lõiguks, et lugeja saaks liturgilise aasta jooksul käia kolmes tähtsamas palverännupaigas – Jeruusalemmas, Roomas ja Santiagos.
See keskaegne traditsioon valgustab kindlasti meile palju enam tuntud John Bunyan'i (1628–1688) raamatu „Ristiinimese teekond taevalinna“ sündi. John Bunyan laskis end 1653. aastal Ouse jões ristida ja sai baptistliku Bedford Separatist Church'i jutlustajaks. Algasid tagakiusamised ja vangistused. Järjekordse vangistuse ajal 1675. aastal kirjutab ta maailma ja kristliku kirjanduse ajalukku läinud teose. Selle originaalpealkiri on: „The Pilgrim's Progress from This World to That Which Is to Come“ („Kristlase usurännak“, eestikeelne väljaanne 1967 Torontos). Raamat ilmus algselt 1678. aastal. Eestis sai see tuntuks läbi vennastekoguduse liikumise. Käsikirjaliselt on seda levitatud juba 1750-ndatel aastatel, esmatrükis ilmus raamat 1817, värskeim väljaanne jääb aastasse 1997. Sellel oli mitmeid mõjusid eesti vaimulikule ja kultuurielule. Meenutagem vaid Karl Ristikivi luulekogu „Inimese teekond“.
Oluline on, et John Bunyan'ilgi muutus väline vangistus eluteekonna vaimuliku vaatluse hiilgavaks võimaluseks. Igal juhul oleks see hea lugemine piirangute ajastul. Kuid tulgem tagasi kodusele diivanile. Sa võid avada hea raamatu või lingi www.jerusalemexperience.com ja astuda vaimus üllatusterikkale teekonnale.

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke