Mulle tulevad külla hommikumaa targad

Detsember 2020 
Ermo Jürma, Mooste koguduse pastor

Minu aastalõpud on olnud põnev kaugete kingituste aeg. Võin lausa öelda, et külla tulevad hommikumaa kolm kuningat.
Nooruses sain ja saatsin tuttavatele jõulu- ja ülestõusmispühadeks kaarte koos kohaste salmide ja soovidega. Kui asusin pastoritöösse, ütles Robert Võsu, et mõnele koguduseliikmele võib sinu pühadekiri olla ainus, mis ta saab. See tegevusjuhis sai meelde jäetud.
Juba 40 aastat olen aga saanud jõuluposti, milles on tunduvalt suurem pühendumine. Nimelt kohtusin Buckowi Usuteaduslikus Seminaris kauni tavaga – saata jõuluks/aastavahetuseks kogu suguvõsale perekondlik ringkiri (Familienbrief).
Kuna aastakiri järgneb aastakirjale, ei saa korrata oma ainust lugu, vaid peab leidma uut. Seda märgata ja sõnastada pole kerge, kuigi aega on 12 kuud. Iga kirjutaja teab, et sisering tunneb teda väga lähedalt, kuid sõnum peab kõnetama ka ülemaailmset perekonda.

Kirjas antakse sugulastele ja lähedaste sõprade ringile ülevaade mööduvast aastast. Seal on igast lapsest mõni lause: millised klassid/koolid said lõpetatud, kes on juurde sündinud ja varsti ... ilmalaanes laiali! Reeglina on kirjas kaunid read abikaasa elust. Viimasena teatatakse, kuidas enda käsi on käinud. Et mina olen oma kaugete sõpradega tutvunud vaimulikus töös, on nende kirjades veel täheldusi kodukoguduse elust, mõni lugemiselamus, viimane avastus teoloogias. Vana Testamendi õppejõu Christian Wolfi postis oli alati ka saksa kristluse aastaolukorda iseloomustav lühianalüüs.
Olen võinud kaasa mõelda perede väljakutsetele ja valikutele, leidnud inspiratsiooni nende lahendustest. Kirjaümbrikusse, nüüd juba rohkem ekraanile, on ilmunud kauneid jõulupilte laiast maailmast. Olen saanud ka erialaseid raamatuid. Mõni ametivend on jaganud katkeid oma jõulujutluse konspektist, mida olen rõõmuga Mooste kantslis kasutanud. Olen olnud kaasas palvesoovidega tervislikust seisust. Ühel aastal tuli Norrast kiri alles veebruaris, kus Arne-Dagi abikaasa teatas, et tema mehe eluküünal oli kustunud haruldase maksakasvaja tõttu ühe kuuga.
Paljudega piirdub info üksnes sellise kirjaga. Facebooki jaoks on mitmel vist kortsud juba sügavad või oleks näomaskid nagunii ühesugused. Kuid me teame, et igatsetud palgest palgesse kohtumine ootab meid üleval taevas. Seepärast on kirjades kaalukamad need momendid, mis annavad valgust igaviku teekonnale.
Sellise kirja taga pole kuigi palju eurosid/kroone/dollareid, küll aga läbikaalutud tagasivaade möödunud aastaringile ja hooliv pilk sõpradele.
Koolivend Reinhard Berliinist on eriline. Nende suurpere ringkiri tuleb jaanipäevaks. Ta ise ütleb, et jõuluajal on posti piisavalt, aga südasuvel võib üks kauge kiri valmistada palju suuremat rõõmu. Nii see on olnudki.
Varem kogunes mul igal aastal ka mitukümmend rahvusvahelist ja hoolega valitud postmarki. Need saatsin tuttavatele filatelistidele. Selliselt sai „hommikumaalaste“ kingitustest osa veel teine ring.

Tunamullu oli postis kunstipärane luuletus „Vaatesuuna vahetus“, mida jagan ka teiega. Mina õpetan KUSis heebrea keelt, mida tuleb lugeda paremalt vasakule. Seda vaatlust saab aga lugeda kas ülevalt alla või alt üles. Iris Macke (Der andere Advent 2018/19) poeesia oli kirjavahemärkideta ja ka raskesti tõlgitav. Selguse mõttes panin mõlema suuna tekstid kõrvuti ja lisasin kirjavahemärgid.

Kumb tulp Sind inspireerib?