Otsing

Jaanuar 2021 19 2koievedu
Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees

Elame ebatavalisel ajal, mil meeli valdavad ärevus ja hirm. Usu kaotsiminekuga elavasse Jumalasse on kadunud ka usk kaasinimestesse ja ühiskonna normaalsesse toimimisse. Sellist uskmatust soosib infomüra, raske on eristada tõde ebatõest. Tulemuseks on üha süvenev skepsis kõige suhtes, mida jagavad ametlikud infoallikad, puudutagu see kliimamuutusi või pandeemiat. On tekkinud vandenõuteoreetiline miljöö, kus usutakse, et rahvast hoitakse valitsuse poolt teadmatuses, teda petetakse, valvatakse ja manipuleeritakse. Seega ei tuleks ühtki ametlikku seletust maailmas toimuva kohta usaldada. Totaalne skeptitsism annab ruumi totaalsele kergeusklikkusele. Hiljuti Münsteri ülikoolis läbiviidud uuring näitas, et vabakiriklik miljöö on sellistele teooriatele mõneti vastuvõtlikum. Uurijad Carolin Hillenbrand ja Detlef Pollack põhjendavad seda vabakirikuis levinud kriitilise hoiakuga autoriteetide suhtes ning teatud iseseisvus- ja üleolekutundega muu ühiskonna suhtes. Nii on meilgi põhjust seda teemat käsitleda.

Kriisi läbiv ühiskond vajab keelde ja käske. See ei ole probleem – seda nimetatakse tsivilisatsiooniks.

Võtame näiteks pandeemia. Viroloogid ja epidemioloogid võivad meile seletada, miks mingi viirus tekib ja tohutu kiirusega levib. Uue viiruse puhul on selle käitumine esialgu veel tundmatu ja seega hirmutav. Nii ei levita viirus ainult teatud haigust, vaid ka usaldamatust naabrite, kolleegide, puhkuselt tulnute, noorte ja vanade suhtes. Mida komplekssem ja läbipõimunum ühiskond on, seda enam on vaja, et iga üksik suudaks end distsiplineerida ja mitte oma hetkelisi egoistlikke tundeid ja soove järgida. Kriisi läbiv ühiskond vajab keelde ja käske. See ei ole probleem – seda nimetatakse tsivilisatsiooniks. Ometi sünnitab hirm ja segadus vastupanu ja mõistusevastast käitumist.
Kõige käepärasemad seletused on, et üks viirus on mingi riigi poolt arendatud bioloogiline relv või farmaatsiatööstuse rikastumiseks loodud vahend. Teoreetiliselt on võimalikud mõlemad seletused. Tõsi on nii see, et vaktsiinide tootmine ja müük annab suuri kasumeid, kui ka see, et mitmed riigid tegelevad bioloogilise relva väljaarendamisega. Vandenõulik mõtteviis valib lihtsaima ja süüdlasele osutava võimaluse. Kas sellist reaalselt eksisteerivat varjude maailma saab siiski pidada „vandenõuteooriate“ kinnituseks? Vastus on eitav isegi siis, kui on mõningaid sarnasusi. Kuid millised oleksid erinevused?
Esimesele erinevusele me juba vihjasime. Vandenõuteooria pakub keeruka tegelikkuse tõlgendamiseks universaalset võtit – laevahukkudes on süüdi kass. Vandenõuteooria on selles mõttes inimeste ebausklik vaste toimuva seletamiseks. Seal, kus usk elavasse Jumalasse, taeva ja maa Loojasse, kustub, kerkivad esile saatuse jõud ja saatanat teenivad salaühingud – illuminaadid, vabamüürlased, jesuiidid, Siioni targad, Wall Street, sõjalis-tööstuslik kompleks, süvariik, Opus Dei jne. Isegi Dan Browni fantaasia ei suudaks kirjeldada kõiki vandenõuteooriate tegelasi. Meil ei ole põhjust eitada, et maailmas on ambitsioonikaid ja kuritahtlikke salaseltse, kuid oma piiratuses ei sobi need kogu maailmas toimuva seletamiseks.
Teine erinevus põhjendatud kahtluse ja vandenõuteooria vahel seisneb selles, et viimast ei ole võimalik ümber lükata. Vastupidi, igasugune kriitika justkui kinnitab vandenõu seisukohti, sest kriitik on tema jaoks osa vandenõust.
Kolmas erinevus seisneb universaalse kahtluse loogikas. Kui kriminalist uurib kuriteo võimalikke motiive, küsib ta: kellele on see kuritegu kasulik? Seejärel on vaja leida ka jälgi, mis kahtlust kinnitaks. Kuid isegi jäljed ei tõesta veel midagi, sest alibi võib kahtlusaluse vabastada. Vandenõuteoreetik leiab oma vastuse aga kasulikkuse argumendis.

Neljas erinevus on terve mõistuse ehk common sense põlgus. Vandenõulased ütlevad, et terve mõistus toitub mürgitava meedia allikatest. Muidugi pole ka argimõistusel alati õigus. Kuid me leiame siit siiski mõõdupuid, kuni ebatavalised sündmused saavad seletuse. Juba Abraham Lincoln olevat öelnud: „Sa võid mõnda inimest kogu aeg narriks pidada ja kõiki inimesi mõni aeg narriks pidada, aga mitte kõiki inimesi kogu aeg narriks pidada.“
Terve mõistus elab ühiskonna vaikivatest kokkulepetest. Seetõttu on vandenõuteooriate levik kogukonna usaldamatuse kraadiklaasiks. Ühtlasi näitab see inimeste polariseerumist. Sellises ühiskonnas valitseb etniliste, usuliste ja kultuuriliste rühmituste vastasseis. Õige ja vale loogika on asendunud lojaalsuse ja reetmise loogikaga.
Tõde otsiv metoodiline kahtlus on asendunud apologeetilise kahtlusega. Milles on erinevus? Metoodilist kahtlust tuleb rakendada alati ka iseenda suhtes. Sellel on oma roll juba Piibli prohvetlikus traditsioonis. Tõelised prohvetid soovivad sageli, et neil poleks õigus. Nad on võimelised vaatlema end ka enesekriitiliselt.
Apologeetiline kahtlus kahtleb alati selles, mida teised ütlevad. Tõsisematel juhtudel järgneb kahtlusele ususõda reeturite vastu.
Meie arusaam tõelisusest toetub suurelt jaolt sellele, mida me allikatena usaldame. Kristlastena usaldame Loojat ja loodusseadusi, Jumala sõna ja Püha Vaimu kui Tõe Vaimu. Vandenõuteoreetiline mõtlemine loob aga hirmutavaid kujutlusi organisatsioonidest ja isikutest, omistades neile meelevalla, mida neil ei ole. Sellepärast „Ärge nimetage vandenõuks kõike, mida see rahvas nimetab vandenõuks…“ (Js 8:12).
Vastastikuse kahtlustamise ja mahakarjumise asemel riietugem Jumala sõjavarustusega. Piibel ütleb: „Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega. Seepärast võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda püsima, kui te olete kõik teinud.” (Ef 6:12j).

Uudised

2021-3-aprill

07 Mai 2021
2021-3-aprill

SISUKORD ÄNGIST SAI LOOTUS Tõnu R. KallasVäikesed tegemised suure armastusega Ave Aviste„Tee pilt – kodus vaatame!“ Ermo JürmaCrick ja Mindy Porier – suurest Ameerikast väikesesse Eestisse Kerli ValkSuur reede pakub lepitust...

Seminar piilus koguduseelu akendest sisse

07 Mai 2021
Seminar piilus koguduseelu akendest sisse

Aprill 2021 Einike Pilli, KUSi rektor Mulle meeldib õhtuhämaruses ringi jalutada ja veel ette tõmbamata kardinatega tubadesse vaadata. Nii põnev on vaadata, kuidas toad on sisustatud ja mida inimesed neis teevad....

Ühendkuningriigi kohus tunnistas kristlaste õigusi

07 Mai 2021
Ühendkuningriigi kohus tunnistas kristlaste õigusi

Aprill 2021 Peeter Võsu, Oleviste kogudus Franklin Graham sai Inglismaa kohtus võidu vaidluses kristlike seisukohtade avaliku väljendamise teemal. Blackpooli maakond ja maakonna bussifirma võtsid 2018. aastal Franklin Grahami evangeelse ürituse reklaamid...

„Väike vaimuraamat“ käsitleb karismaatilist usupraktikat

07 Mai 2021
„Väike vaimuraamat“ käsitleb karismaatilist usupraktikat

Aprill 2021 Heigo Ritsbek, Anglokatoliku Kiriku patriarh Kuna pean ka ennast karismaatikuks, pakkus mulle suurt huvi lugeda professor dr Tõnu Lehtsaare monograafiat „Väike vaimuraamat“ (Allika, 2021). Eesti ilmselt parima kristliku psühholoogina...

Gruusia baptistiliidu kogudused laiendavad tööd

07 Mai 2021
Gruusia baptistiliidu kogudused laiendavad tööd

Aprill 2021 Kahe liidu juhid, Erki Tamm ja Gia Kandelaki, on juba aastaid head sõbrad ning 24. märtsil kohtumine oli vaid üks paljudest. Gruusia baptistiliidu juhi Gia Kandelaki sõnul on kogudused...

Whittieri partnerkogudusel valmis uus kirikuhoone

07 Mai 2021
Whittieri partnerkogudusel valmis uus kirikuhoone

Aprill 2021 Fotod: John RileyGunnar Kotiesen, Rakvere Karmeli koguduse pastor „Olen veendunud selles, et see, kes teis on alustanud head tööd, lõpetab selle enne Kristuse Jeesuse päeva“ (Fl 1:6). Peaaegu viiskümmend...

Tänukiri pastor Jüri Puusaagile

07 Mai 2021
Tänukiri pastor Jüri Puusaagile

Aprill 2021 EKB Liidu president Erki Tamme FB lehel on kirjas: „Meie plaan oli Sind, hea vend Jüri Puusaag, tänada ja õnnitleda möödunud aastal – Sinu suurel juubelil ja pastoritöö lõpetamisel...

Surnumere kallastelt leiti Piibli käsikirjade uusi osi

07 Mai 2021
Surnumere kallastelt leiti Piibli käsikirjade uusi osi

Aprill 2021 „The Times of Israel“ materjalide põhjal Jaan BärensonEnam kui 70 aastat tagasi leitud Kumrani käsikirjad said lisa.Arheoloogilistel kaevamistel avastati paljude muude leidude hulgas Piibli käsikirjade osi, nt Nahumi ja...

Myanmar vajab meie eestpalveid

07 Mai 2021
Myanmar vajab meie eestpalveid

Aprill 2021 Helle Liht, EBFi asepeasekretär Myanmar (endise nimega Birma) on paljurahvuseline riik üle 100 erineva etnilise rühmaga. See on budistlik maa, kus elab üle 3 miljoni kristlase (6% elanikkonnast). Enamik...

Anabaptismi juubel läheneb

07 Mai 2021
Anabaptismi juubel läheneb

Aprill 2021 Toivo Pilli, Kirikuajaloo õppejõud Mõne aasta pärast tähistatakse 500 aasta möödumist anabaptistliku liikumise algusest. Mida tõi endaga kaasa nn reformatsiooni kolmas laine, mis sai alguse Šveitsist Zwingli järgijate hulgast,...

Linke