01/2014 
Meego Remmel, Eesti EKB Koguduste Liidu president
Mis kujuneb alanud 2014. aasta märksõnaks meie koduelus, koguduses, kogukonnas, kogu maailmas? Lätlased räägivad eurost, arvutades sissetulekuid ja väljaminekuid uues vääringus. Venemaalased tunnevad Sotši olümpiamängude eel suurenenud terrorihirmu. Maakera ühel pool elatakse kasvava inimkonna ja nappivate ressursside pingeväljas, teisel pool väheneva lastearvu ja suureneva eluea käärides. Huntingtoni ennustatud tsivilisatsioonide kokkupõrke eeltõuked näikse avalduvat rahvusvahelise piraatluse ja terrori levikus.
Jumalale tänu, Eestit pole suuremad vapustused puudutanud. Meie väikeriigi president saab esile tõsta pigem võrguühiskonna arengulugu. Kes tahab valitsejaid kritiseerida, võib seda teha vabalt veebis. Noorte nutikus ja uued suhtlusvahendid ületavad üha enam eakamate inimeste teadmust. Kui seni õpetas vanem nooremale, kuidas midagi teha, siis nüüd on tihti vastupidi. Kas ja kuidas võivad eri põlvkonnad veel sidustuda?
Põlvkondi suudab lõimida Jeesuse Kristuse ülimuslikkusest tunnistav Piibel.
Et tänast põlvkonda kõnetada, pöördus äsja 95-aastaseks saanud Billy Graham maailma poole veebivideo vahendusel. Tema sõnumit illustreerisid noorte muusika ja tunnistused, kuidas Piibel on nende elusid muutnud.
Meie koguduste liidu uue aasta motoks on: Piibel – põlvkondade pärand. Seejuures meenutame: „Rohi kuivab ära ja õieke variseb maha, aga Issanda sõna jääb igavesti. See on aga seesama sõna, mida teile on kuulutatud rõõmusõnumina" (1Pt 1:24–26).
Julgen öelda, et kui meie kogudustes ja ühiskonnas veel miski nooremat ja vanemat põlvkonda lõimida suudab, siis on see Jeesuse Kristuse ülimuslikkusest tunnistav Piibel. Vaevalt leiame tänapäeva maailmas mingit muud autoriteetteksti, mis lõimiks meid ühtseks kogukonnaks, vaatamata kõigele, millega aeg ja kultuur meid üksteisest eristab. Piibel on sama, loetagu seda trüki- või pimedakirjas, internetis või mobiiltelefonis. Piibel on põlvkondi ühendav pärand. Nii on ka meie vendlus osutunud läbi 130 aasta piibliliikumiseks, sellest lähtuvalt koguduslikuks, pühitsuslikuks ja misjoniliikumiseks. Pühakirja autoriteet päästab meid omavahelisest võõrandumisest ja aitab väärtustada põlvkondade pärandit.
Ma soovin ja palun, et elaksime oma elu ja eelolevat aastat, järgides Jumala sõna radikaalsemalt kui kunagi varem, olgu kodus, koguduses, kogukonnas, kogu maailmas. „Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna!" (Ap 5:29). Mida otsustavamalt me järgime Jumala sõna, mitte lihtsalt inimlikke pärimusi, seda rohkem leiame ka ühist keelt ja meelt Jeesuse Vaimus üle põlvkondade.
