Vanematekogu liikmete mõtteid vendluse ühistööst

02/2018

Teekäija palus EKB Liidu vanematekogu liikmetel vastata kahele küsimusele: mis on sinu vastutusalas viimasest aastast eredalt meelde jäänud ja millele peaks seal lähitulevikus rohkem tähelepanu omistama?

Allan Helde, Edela-Eesti piirkonna vanem: Meil eelmisel aastal piirkonnaüleseid sündmusi/ettevõtmisi ei toimunud. Nimetamist väärib, et Joel Keerniku teenimistöö sai pärast kokku lepitud kolme aastat Kilingi-Nõmmes läbi. Kuniks kogudus leiab endale ise uue pastori, on neil abiks Pärnu Immaanueli kogudus. Hetkel veab seal tööd Immaanueli koguduse juhatuse liige Arvi Tael ning talle on mentorina toeks Pärnu Immaanueli koguduse juhatuse liige ja diakon Ahto Saar.

Gunnar Kotiesen, asepresident: Möödunud aasta erilisemad hetked on minu teenimisvaldkonnas olnud inimkohtumised. Jah, mulle väga meeldivad suured konverentsid ja tähendusrikkad teenistused, aga kõige meeldejäävamalt on talletunud kokkusaamised noorte juhtidega. Meie järgmiste põlvkondade teenijates on nii palju sihikindlust, tarkust ja Jumala otsimist, et see teeb rõõmsaks!

Tulevikku vaadates on eelpool mainitud rõõmuallikas ka minu arvates üks suuremaid väljakutseid – meie tulev kümnend vajab uut põlvkonda koguduste teenijaid/karjaseid. See on valdkond, millesse peame ühe oma fookuse asetama ja sellesse suunda oma ressursse jagama.

Tarmo Kähr, Hiiumaa piirkonna vanem, alates Kärdlasse pastoriks tulemisest, üle 10 aasta. Suurim muutus selle aja jooksul on koguduste väga tihe omavaheline suhtlemine. Viimase aasta meeldejäävaimaks sündmuseks oli Hiiumaa usurahva ekskursioon Norra Kuningriiki. Ka selles osales inimesi erinevatest kogudustest ja konfessioonidest.
EKB Liidu suvefestival „Meie lugu” toimub Hiiumaal. 134 aastat möödub ärkamisajast ja esimeste koguduste rajamisest Lääne- ja Hiiumaal. Täna vajame taas uut ärkamisaega. Kogudustel tuleb ka Hiiumaal teha kõik, et evangeeliumi sõnum võiks jõuda iga inimeseni.

Tõnu Lehtsaar: Minu vastutusvaldkonnaks on haridus EKB Liidus. Siin pean suuremateks saavutusteks õppiva hoiaku kujunemist meie kogudustes viimastel aastatel ja Kõrgema Usuteadusliku Seminari riiklikku atesteerimist 2017. aastal.
Enam tähelepanu tuleks pöörata hariduse vastavusele koguduste vajadustele, sihtrühma laiendamisele usuhuvilistele inimestele, meie vendluse identiteedi toetamisele erinevate eagruppide kaasamise kaudu ja Piibli tundmise edendamisele.

Tarmo Lige, vanematekogu aseesimees: Lähiminevikust on meeles vanematekogu usus tehtud otsus anda Tartu seminari hoonele uus funktsioon või see müüa. Ja seejärel seminari, Liidu kantselei ja võib-olla mõne kogudusega koos rajada Tallinna uus kaasaegne hoone. See vajab meie kõigi eestpalvet, eriti mõistliku hinna ja hea asukohaga krundi leidmine.
Meeles on Vancouveri koguduse teenimise ajast eesti kogukonna ühised jumalateenistused: Eesti Vabariigi 99. aastapäev, kalmistupüha, vabaõhujumalateenistus.
Me saame kõik isiklikult midagi teha, otsides selgust, keda või mida toetada. Iga kogudus peaks õigeaegselt maksma soovitusliku 2 eurot liikme kohta oma Liidu ühistöösse. Palve paneb liikuma suured asjad, suuremad, kui usume.

Margus Mäemets, Saaremaa piirkonna vanem: Positiivsetest sündmustest nimetaksin Leisi kogudusele uue karjase leidmist ja tema ametisse asumist. Saaremaa põhjaranna koguduste olukord ja töötegijad on olnud palveaineks juba pikemat aega. Seetõttu on nüüd hea meel, et Leisi koguduse töö on saanud uue hoo. Pidasime ka Kuressaare Siioni koguduse 120. aasta juubelit, mis annab põhjust suureks tänuks Jumala headuse ja helduse eest.
Ma ei oska leida oma tööle suuremat mõtet, kui seda on kadunute võitmine ja nende jüngriteks tegemine. Patused vajavad päästmist ja Jumala riik töötegijaid. Kogu tähelepanu lähebki sellele.

Gunnar Mägi, Harjumaa ja Kesk-Eesti piirkonna vanem: Üks pastor rääkis, et sai koguduse vanemalt vennalt aastavahetustel kirju: „Kallis pastor! Aasta sai täis. Tänan sind, et olid sellel aastal Jeesusele ustav, teenisid kogudust oma jutlustega. Sa ei kirjutanud neid kiirustades ja ülejala. Tänan, et sa armastasid oma noore-ea naist ja pidasid kalliks teie abielu. Aitäh, et sa olid rahaasjades korrektne ja hoidsid teod ja sõnad kooskõlas.” See lugu meenutab mulle mehi ja naisi, kellega ma piirkonnas kokku puutun. Nende, mitmel kohal rabavate pastorite ja juhatuste esimeeste sihikindlus ja vastupidamine on minu jaoks sündmus, mida tähistan ja imetlen.
Tänapäeval jõuavad inimesed väljastpoolt väga harva Jumala sõna üritustele. Evangeelium vajab aastal 2018 tunduvalt pikemat soojendusaega kui minevikus. Lugesin kogudusest, kes küsis koolilt luba spordimeeskonda enne võistlust toitlustada. Teine ostis koolile jõusaalimasina. Kolmas kogudus, nüüd vaatan juba oma piirkonnas ringi, avab õpilastele kohviku. Keila noored õpetavad eakaaslastele pilli ja laulmist. Praktiliselt võib eel-evangelismi kokku võtta nii, et sel ajal ehitatakse sildu ja usaldusväärsust. Jäetakse normaalne mulje. Lükatakse ümber eelarvamusi. Sellist inimlikku evangelismi tahaksin koguduste keskel rohkem näha.

Eenok Palm, Läänemaa piirkonna vanem: Möödunud aasta kolmekuningapäeval saabusime koos abikaasaga tagasi pool aastat kestnud Vancouveri eesti koguduse teenimiselt. Selle taustal soovitan koguduste töötegijatele: kaaluge poole või terve aasta pikkuse hingamisaja võtmist. See võimaldab vaadata tööle värske pilguga.

Vaadates meie liidu tänasesse ja homsesse, teeb mind murelikuks üksikute koguduste rolli ületähtsustamine. Meil on lähitulevikus tarvis aktiivselt tegeleda vendluse koguduste ühtsuse suurendamisega.

Eerek Preisfreund: Virumaa piirkonnas on eredalt meelde jäänud ööpalve Mustvee Betaania koguduses. Alustasime õhtul kell seitse ja lõpetasime hommikul kell kümme. Erinevad inimesed ja laulukollektiivid olid eestvedajateks. Jumal oli kohal. Nii mõnigi asi ja olukord sai seal läbi murtud. Aasta viimasel päeval võisin Rakvere Karmeli koguduses koos Gunnar Kotieseniga ristida oma poja Mattiase.
Iga piirkonnakohtumine on eriline sündmus. Oleme alati söögi- ja palveosaduses. Palveosadus on minu jaoks parim. Tähelepanu vajavad kogudused, kellel puudub pastor või töötegijad. Ilma juhita kogudused on vaenlasele kerge saak. Virumaal otsime pastoreid Mustvee ja Kohtla-Järve kogudustele.

Helari Puu: Mõeldes möödunud aastale, meenub mulle kohe meie suvefestival Kohilas. Eriti muidugi muusikaüritus „Laulge kaasa!”, milles olin ise kaastegev. Eestlased on laulurahvas. See käibefraas sai taas kord kinnitust kogemuse kaudu, kui spordisaalitäis rahvast kogu südamest tuntud vaimulikke laule kaasa laulis. See oli meie usu ja igatsuste ühine väljendamine! Kiitus Jumalale! Kinnitav. Vaimustav. Kosutav.

Muusika on kuulunud läbi aegade ja erinevate stiilide lahutamatult Jumala teenimise juurde. Soovin, et me oma peredes ja kogudustes seda ei unustaks! Olgem valmis tooma Jumalale ohvriks parim! Nii individuaalselt kui ühiselt – tema rahvana! Jumal väärib seda! „Jeesus, olen siin, saada mind! Jeesus, olen siin, saada mind! Tahan Sul elada, Sind teenida. Jeesus, olen siin, saada mind!”

Meego Remmel: Mulle on usaldatud meie koguduste liidus mentorluse koordineerimine. Koostöös seminariga püüan hoolitseda, et nagu igal seminaristil, nii oleks ka igal noorel juhil, kogudusetöö juhil ja kogudusel, kes seda soovib, võimalus leida pädev vaimulik tugiisik – mentor, kes võib aidata edasisele arengule kaasa omapoolseid küsimusi ja tähelepanekuid esitades. Selleks korraldame mentorite väljaõpet ja täienduskoolitust. Töötame selle nimel, et juba lähiaastail võiks iga juht ja ka kogudus, kes selleks vajadust tunneb, leida endale sobiva vaimuliku nõustaja.
Minu igatsus on näha mentoreid töötamas Püha Vaimu eeskuju ja juhtimise järgi jätkusuutlike koguduste ülesehituseks.

Peeter Roosimaa: Viimastel aastatel on taas aktiivseid vaidlusi põhjustanud küsimus naiste vaimulikust teenimisest. Liidu vanematekogu andis möödunud aastal teoloogiakomisjonile ülesande selgitada selle teema kohaseid piibellikke seisukohti. Minu võimaluseks oli seda komisjoni juhtida. Ülesande tegi keeruliseks see, et samu kirjakohti võisid komisjoni liikmed tõlgendada üsna erinevalt. Komisjonitöö kokkuvõtvaks juhtmotiiviks jäi: „Niisiis, taotlegem seda, mida on vaja rahuks ja üksteise ülesehitamiseks!” (Rm 14:19).

Tõnis Roosimaa: Tallinna piirkonna töös on sügava mälestuse jätnud iga kogunemine, kus oleme kümne koguduse pastoritega jaganud oma südant, väljakutseid ja tänu. Iga kord oleme õnnistanud üksteist ja kogenud, et me pole üksi, vendlus kannab.
Meie ees seisev väljakutse on vastastikku võimestada Tallinnas koguduslikke teenimisvaldkondi, sh noorte- ja evangeelset tööd ning jüngerdamist.

Erki Tamm, EKB Liidu president: Ma olen põnevil, sest tajun kogudusi külastades meeletut janu Püha Vaimu värske väljavalamise järele. See on ärkamise eelmaitse. Vanematekogu on uut arengukava äsja vastu võttes ja konverentsile saates väljendanud sama igatsust. Usun, et värskes võidmises ja uue pühendumiga jõuame Hea Sõnumiga Jumala kadunud lasteni Eestimaal.

Joosep Tammo, vanematekogu esimees: Möödunud aastale vaadates olen tänulik rahu, vabaduse ja iga päästetu eest! Jumala õnnistused on olnud nagu kevadine vihm, mis paneb looduse õitsema ja kasvama.
Uude aastasse astudes näen, et lõikust on rohkelt, kuid töötegijaid vähe. Mõtlen just selliseid töötegijaid, kes Issanda põllumaal käed mulda panevad ja lõikuse ka ustavalt igaviku aitadesse kannavad. Eesti Vabariigi 100. aastapäeval võime kogudusega öelda: „Tänu olgu Issandale! Päevast päeva kannab meie koormat Jumal, kes on meie pääste” (Ps 68:20).