Aprill 2019 
Jarita Rintamäki, Haapsalu baptistikogudus
1884. aasta 24. ja 25. veebruaril Läänemaal Ungru jões ristitud 32 usklikku moodustasid Haapsalu baptistikoguduse, pannes aluse baptismile Eestis. Nende igatsus oli, et vastne kogudus juurduks Jumala sõnas ja kasvaks tugevaks. Aastatega on muutunud koguduse hoone ja vahetunud põlvkonnad, kuid liikumise rajajatele kallid väärtused püsivad tänaseni: usklikest koosnev kogudus, Piibel kui Jumala sõna, pühitsuses kasvamine ja misjonitöö.
23. veebruaril toimunud juubelit tähistaval konverentsil võeti need baptismi neli alusväärtust luubi alla.
Nende igatsus oli, et vastne kogudus juurduks Jumala sõnas ja kasvaks tugevaks.
Usklikest koosnev kogudus
„Kogudus on meie liikumisele olnud oluline kõigi nende 135 aasta jooksul,“ ütles oma ettekandes Tartu Kolgata baptistikoguduse pastor Leho Paldre. Jumal plaanis kogudust ja päästet Jeesuse Kristuse kaudu juba enne maailma rajamist ning lõi vajalikud eeldused, et kogudus saaks toimida. Efesose kirja 2. peatükk ütleb, et Kristus on lõhkunud maha vaheseina, liitnud üheks juudid ja kreeklased ning toonud rahu oma ihu kaudu. „Kogu sellest kirjust inimkonnast, kus on eri arvamusi, erinevaid sotsiaalseid ja poliitilisi suundumusi, oli Jumala plaan kutsuda esile üks kogudus, üks Jumala rahvas,“ rõhutas Paldre.
Paulus juhised kogudusele Jumalale meelepäraseks eluks võib kokku võtta kolme märksõnaga – kogukonna ühtsuse hoidmine, valmisolek vaimulikuks võitluseks ja muudetud elu. „Jumala plaan on valmistada kogudust, et nad saaksid uueks oma mõttelaadilt, käitumiselt ja et neil oleks usurelvad patu vastu,“ ütles Paldre. „Ja kellele tuleb Jeesus järele? Ikka kogudusele, oma pruudile.“
Piibli kasutamine hingehoius
Religiooni- ja suhtlemispsühholoog Tõnu Lehtsaar rääkis Piibli rollist usulises nõustamises. Esiteks on Piibel käitumisjuhend. Lehtsaare sõnul küsivad kliendid temalt pidevalt, mida nad elus tegema ja kuidas käituma peaksid. Põhimõtted selleks on kirjas Piiblis.
Teiseks Piibli ülesandeks hingehoius on aidata inimesel oma elu mõtestada. „Inimese põhiline tung pole mitte söömine, magamine ega soo jätkamine, vaid elu mõtte leidmine,“ ütles ettekandja. „Hingehädad algavad sellest, et inimesed ei tea, kes nad on, miks nad on ja kuhu nad lähevad.“
Lisaks toimib Piibel kaitsekilbina lihaliku mõtteviisi vastu, mis inimest õigelt teelt kõrvale eksitab. Piibel mitte ainult ei hoiata meid tegemast kurja ja õpeta tegema head, vaid korrigeerib ka vääruskumusi. „Paljud heitlused meie elus tulenevad sellest, et me usume või mõtleme valesti, seades endale standardeid, mida Piibel tegelikult ei nõua,“ hoiatas Lehtsaar.
Misjonitöö
Pikemat aega Bosnias misjonipõllul viibinud Jael Puusaagi sõnul on Jeesuse misjonikäsu täitmine iga uskliku ülesanne. „Misjonär on kristlane, kes tunnistab oma elu ja tööga Jeesust Kristust,“ ütles ta. „Meie eesmärk on austada Jumalat ja aidata kaasa tema riigi levikule – nagu taevas, nõnda ka maa peal.“
Kõik kristlased on Jumala kuningriigi esindajad ja Püha Vaim aitab seda rolli kanda. „Kui Jumal annab ülesande, tuleb tema ise seda täitma meiega koos,“ kinnitas Puusaag. „Meil tuleb kuulata igal päeval ja igal sammul Jumala juhtimist ning siis me olemegi tema misjonärid.“
Pühitsuses elamine
Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor Joosep Tammo toonitas, et pühitsuse lähtepunktiks on Jumala pühadus. „Aga kui uudsevili on püha, siis on ka taigen püha, ja kui juur on püha, siis on ka oksad pühad“ (Rm 11:16). Pühitsus on Jumala tegu. Tammo arvates kipub kristlaste arusaam pühitsusest olema mõnevõrra probleemne, sest see peegeldab pigem käsu all olijate ja lihaliku loomuse mõtteviisi, mitte Jumala armu. Kui Jumal pole pühitsuse keskmes, puudub sellel vägi. „Koos Kristusega, üksnes Kristuses,“ rõhutas Tammo.
Juubelikogudusele tõid tervitusi EKB Liidu president Erki Tamm ja Samaaria Eesti Misjoni üks rajajatest Runar Nylund.
