Otsing

August 2021 16 rait t6nnori
Rait Tõnnori, Oleviste koguduse diakoni kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Mida püha õhtusöömaaeg tähendab? Miks Jeesus selle korralduse andis? Kellel on koguduses õigus seda seada? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsisin vastuseid oma Kõrgema Usuteadusliku Seminari diplomitöös.
Teema vastu hakkasin huvi tundma seoses vaimuliku teenimisega Oleviste koguduses. Diakonina on olnud minu roll kaasa aidata püha õhtusöömaaja talituse läbiviimisel. Sellest tulenevalt tekkis isiklik vajadus küsimusi enda jaoks lahti mõtestada ja EKB Liidu õpetuslikud seisukohad selgeks teha. Oma töös uurisin püha õhtusöömaaja läbiviimise praktikaid Liidu kogudustes. Ma ei püüa lahendada kõiki teoloogilisi probleeme, vaid pigem kutsun kaasa mõtlema. Tunnistan, et tegemist on tundliku teemaga, mis puudutab sügavalt iga koguduse identiteeti. Vabakoguduslikus traditsioonis on koguduslikud põhimõtted kujunenud välja ühises vaimulikus tunnetuses ja aruteludes pikema aja jooksul.

Vabakoguduslikus traditsioonis on koguduslikud põhimõtted kujunenud välja ühises vaimulikus tunnetuses ja aruteludes pikema aja jooksul.

Töö kirjutamisel oli suureks abiks 2007. aastakonverentsi poolt kinnitatud ametlik dokument „Piibli õpetus Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidus“, mis on leitav ka Liidu kodulehel www.kogudused.ee. Selle II osa neljandas peatükis on sõnastatud EKB Liidu põhilised arusaamad püha õhtusöömaaja osas. Töö teoreetiline pool lähtubki suuresti seal sõnastatud tähelepanekutest ja esile toodud Piibli kirjakohtadest. Käesolevas artiklis kirjeldan nelja erinevat tähendust, mida EKB Liidu kogudustes rohkem rõhutatakse.

Esiteks, püha õhtusöömaaeg on tunnistus uuest lepingust. Pattude andestus saab osaks neile, kes on astunud verelepingusse. Püha õhtusöömaaja läbiviimise kaudu kinnitab kogudus ühiselt uuesti omapoolselt lepingut, millesse Jeesus on usklikud kutsunud. Jeesuse seatud uus leping on olemuselt justkui Jumala-poolne hea tahte ja armastuse akt, kus inimesel ei ole midagi omalt poolt vastu anda, vaid ainult armust vastu võtta. Püha õhtusöömaaja lauas kinnitab kogudus oma soovi püsida Jeesuse poolt väljakuulutatud uues lepingus.

Teiseks, püha õhtusöömaaeg märgib osadust Kristuse ja koguduse vahel. Püha õhtusöömaaeg on nähtav märk, mis eraldab Kristuse koguduse liikmeid maailmast ega ole mõeldud kõikidele inimestele. Kutse Issanda lauda eeldab eelnevat eraldumist maailmast ja kuulumist Kristuse vaimulikku perekonda. Seega on püha õhtusöömaaeg uuestisündinud usklike osaduse märk oma Issandaga. Kristuse kohalolu ei seostata seega talitusel kasutatavate elementidega, vaid kogetakse vaimulikult kristlaste omavahelises osaduses. Nii võime öelda, et seal kogeb kogudus erilist osadust Püha Vaimu läbi nii üksteise kui ka Kristusega.

Kolmandaks, püha õhtusöömaajal mälestatakse Kristuse surma. Kristuse surma mälestamise mõtet rõhutab esimene kiri korintlastele eriti tugevalt: „„See on minu ihu, mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks!” Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: „See karikas on uus leping minu veres. Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!““ (1Kr 11:24b–25). Talituse mõte ei ole ainult mineviku sündmuse meenutamine, vaid ka selle edasiandmine järgmistele põlvkondadele. Nii anti Iisraelile Egiptusest lahkumise järel korraldus jutustada sellest päästmisest oma lastele. Issanda surma mälestamine kannab endas sõnumit ristisurma ja ülestõusmise erakordsusest ning olulisusest, mida tuleb edasi anda järgmistele põlvkondadele ning mille tähtsust ei tohi unustada.

Neljandaks, püha õhtusöömaaeg kannab endas eshatoloogilist tähendust. Kõikides püha õhtusöömaaja seadmist kirjeldavates Uue Testamendi kirjakohtades on eshatoloogiline, tulevikku vaatav ja Kristuse tagasitulekut ootav aspekt. „Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb“ (1Kr 11:26). Jeesuse sõnade põhjal mõistame, et püha õhtusöömaaeg on justkui eelsündmuseks saabuvale kuninglikule pulmapeole, millest saame täiuslikult osa alles tulevastel aegadel.

Püha õhtusöömaaja näol on EKB Liidus tegemist eelkõige mälestussöömaajaga, mille eesmärk on hoida fookuses Kristuse lunastavat ohvrisurma.

Küsitlus EKB Liidu piirkonnavanemate seas 17 leivamurdmine
Diplomitöö uurimuslikus osas viisin läbi intervjuud EKB Liidu piirkonnavanematega. Valimi koostamisel oli eelduseks, et nende vastused annavad ülevaatliku pildi EKB Liidust tervikuna.
Vastajad ütlesid, et püha õhtusöömaaja näol on meie kogudustes tegemist eelkõige mälestussöömaajaga, mille eesmärk on hoida fookuses Kristuse lunastavat ohvrisurma, mis on kristliku usu aluseks ja usu keskpunktiks.
Teisena nähti talituses osaduslikku momenti, mis näitab koguduse ühtsust ja ühendust Kristusega. Seal kinnitab kogudus ühiselt soovi püsida jätkuvalt uues lepingus ja oodata Kristuse tagasitulekut. Issand ise on andnud korralduse püha õhtusöömaaega pühitseda oma tagasitulekuni.
Püha õhtusöömaaja peamine mõte on hoida meeles, et Kristus on surnud meie pattude eest, kuid talitusel osalemise kaudu ei saa inimene oma patte andeks. Intervjuudest selgus, et uskliku meeleparandus ja pattude andestus peavad osavõtmisele eelnema ning see Issanda seadmine on mõeldud nendele, kelle vahekord Jumala ja kaasinimestega on korrastatud.
Püha õhtusöömaaega nähti kogudusekeskse sündmusena, milles peaks osalema koguduse enamus. Üks vastaja märkis, et privaatselt väiksemas osaduskonnas leivamurdmise läbiviimine võib tekitada koguduses killustatust. Ka teised rõhutasid, et püha õhtusöömaaeg tähistab koguduse ühtsust ja eraviisiline läbiviimine võiks olla õigustatud erijuhtudel siis, kui kogudusel ei ole võimalik pikema aja jooksul koguneda. Haigete ja vanade külastamisel on see aga kogudustes üldlevinud praktika.
Kõik vastajad olid seda meelt, et püha õhtusöömaaja talituse läbiviimine peaks olema eelkõige pastori ja diakonite ülesanne. EKB Liidu kogudustes on olnud traditsiooniks, et püha õhtusöömaaega viiakse läbi kuu esimesel pühapäeval.
Suur muutus on toimunud EKB Liidus seoses sellega, et paljudes kogudustes on loobutud ühe suure karika kasutamisest ja see on asendatud individuaalsete väikeste karikatega. Üks karikas on sümbolina kindlasti autentsem, kuid kuna hügieeni küsimus on paljudele väga oluline, siis on püütud sellega arvestada.
Üldiselt leidsid piirkonnavanemad, et püha õhtusöömaajal osalemiseks peaks inimene olema ristitud koguduse liige. Kuna EKB Liidu kogudustes ei ole tavaks ristida lapsi, siis nemad püha õhtusöömaajal ka ei osale. Positiivne oli ühe pastori praktika, kes ütles, et kui laps tuleb koos vanemaga, siis ta paneb oma käed lapse peale ja palub talle õnnistust. Sellisel juhul laps saab osaleda püha õhtusöömaaja talitusel talle kohasel viisil. Teatud puhkudel võib eriolukorrast tingituna lubada hingehoidlikke erandeid, kuid üldiselt leiti, et ristimine on oluline samm enne osalemist.
EKB Liidus ei ole sätestatud minimaalse osalemise nõuet, kuid on eeldus, et koguduse liige osaleb püha õhtusöömaaja lauas nii sageli, kui seda koguduses seatakse – seega vähemalt korra kuus. Pastorile peaks harv osavõtt kindlasti olema oluline märk koguduseliikme vaimulikust olukorrast.
Teistesse konfessioonidesse kuuluvate kristlaste osalemise suhtes EKB Liidu kogudustes olid piirkonnavanemad üldiselt avatud. Oldi seisukohal, et iga inimene peab ennast ise läbi katsuma ja vastutab Jumala ees ise (1Kr 11:28).
Kokkuvõttes võib öelda, et EKB Liidus on püha õhtusöömaaega puudutavates küsimustes jäetud kogudustele üsna avar tõlgendusruum ja vabadus praktikaid kujundada. Leian ise, et väga rangeid piire kehtestades võib püha õhtusöömaaeg muutuda kristlasi lahutavaks talituseks. Kui aga loobuksime usuristimise ja kogudusliku kuuluvuse nõudest, siis kaotaksime olulise osa oma identiteedist.
Püha õhtusöömaaja näol on tegemist EKB Liidus väga olulise ja kogudusliku elu keskmes oleva vaimuliku talitusega. Mitmed vastajad ütlesid, et leivamurdmisega jumalateenistustel osaleb märgatavalt rohkem inimesi.

Täispikka versiooni „Püha õhtusöömaaja talituse läbiviimine EKB Liidu kogudustes“ saab lugeda KUSi kodulehelt (kus.kogudused.ee), valides „vilistlased“.

Uudised

2021-7-oktoober

08 November 2021
2021-7-oktoober

SISUKORD  Tartu Eluringikeskus kerkib jõudsalt Henri Lehtsaar Jeesuse kutsub jüngriks tölneri. Peeter Roosimaa Sulle piisab minu armust Ermo Jürma Sander Tulk vaimustub Vanast Testamendist Ermo Jürma Jumala sõna neljakordne väärtus...

Tartu Eluringikeskus kerkib jõudsalt

08 November 2021
Tartu Eluringikeskus kerkib jõudsalt

Oktoober 2021 Henri Lehtsaar, Eluringikeskuse projektijuht Rõõm on näha, kuidas unistus Tartu Eluringikeskusest võtab järjest konkreetsemat kuju. 21. septembril asetasime koos EKB Liidu juhtide ja Tartu Linnavalitsuse esindajatega hoonele nurgakivi. Eriline...

Jeesuse kutsele järgnemine tähendas Leevi elus väga suurt muutust.

08 November 2021
Jeesuse kutsele järgnemine tähendas Leevi elus väga suurt muutust.

Oktoober 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõudUus lugu (Mk 2:13–17), kus Jeesus kutsub jüngriks tölneri, jätkab patustele andestamise teemat. Seekord on tegevuspaigaks järveäärne ala, kuhu oli kokku tulnud suur rahvahulk, keda...

Sulle piisab minu armust

08 November 2021
Sulle piisab minu armust

Oktoober 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja Me kõik oleme kuulnud mahlakaid loosungeid: Tugev nagu tammepuu!, Poisid ei nuta!, Ära ole mitte alasi, vaid haamer! Lööklaused, eriti mis on suunatud nn tugevamale...

Sander Tulk vaimustub Vanast Testamendist

08 November 2021
Sander Tulk vaimustub Vanast Testamendist

Oktoober 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja Teekäija 3/2017 tutvustas Sind esmalt maalikunstnikuna. Selles pikemas usutluses saame lugeda Sinu teekonnast Kuressaare Siioni koguduse noortejuhiks. Kuhu on Su tee tänaseks jõudnud? Kas maalikunst elab?Tänaseks...

Jumala sõna neljakordne väärtus

08 November 2021
Jumala sõna neljakordne väärtus

Oktoober 2021 Allar Saard, Järvakandi Uue Alguse kogudus Jumala sõna väärtust kirjeldades öeldakse, et see on: igapäevaseks lugemiseks, vaimulikuks toiduks, usus kasvamiseks, julgustuseks, lohutuseks, nõuandjaks, tarkuse saamiseks, sünnipäevakaardile salmi leidmiseks jne....

Koguduste tegus juhtimine

08 November 2021
Koguduste tegus juhtimine

Oktoober 2021 Lev Bannikovi kokkuvõte oma KUSi lõputööstUsun, et igale Teekäija lugejale kõlab loogiliselt, et kus on kogudus, seal on ka pastor või kui parasjagu ei ole, siis kindlasti võiks olla....

Väike kogudus ja suur maailm

08 November 2021
Väike kogudus ja suur maailm

Oktoober 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetajaFotod: Evelyn Põldsaar, Kadi Tingas, Helina Voogne Oktoobri algul sõitsin Mooste koguduse meeskonnaga Tallinna suurte ootustega, sest oleme väike kogudus ja teema „Väike kogudus ja suur...

Vaim, hing ja ihu olgu hoitud laitmatuna

08 November 2021
Vaim, hing ja ihu olgu hoitud laitmatuna

Oktooober 2021 Kristlasest psühholoog Karmen Maikalut intervjueeris Miikael Johan TammVestlesin tunnustatud kristlasest psühholoogi ja pereterapeudi Karmen Maikaluga vaimse tervise teemadel. Karmen on töötanud psühholoogina alates 2000. aastast ning võtab kliente vastu...

Jumala kõnetus on meie kohustus ja vastutus

08 November 2021
Jumala kõnetus on meie kohustus ja vastutus

Oktoober 2021 Britt Normet, Viimsi vabakogudus Juba teine palve- ja koristuspäev „Hoiame loodut!“ toimus 19. septembril. Kõik sai alguse kolm aastat tagasi, mil leidis aset liikumisest „Teeme ära!“ välja kasvanud maailma...

Linke