Jaanuar 2022 
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja
EKB Liidu lauakalender on ilmunud 75 aastat.
Paljud on kogenud selle järgi Piiblist päeva kirjakohta lugedes Püha Vaimu erilist puudutust ja juhtimist oma konkreetses olukorras. Perikoopide valik hõlmab kogu Pühakirja, kaasates selle kõiki 66 raamatut. Vana Testamendi tekst on kolmveerand ja Uus Testament veerand Piiblist, kuid Kalendris domineerivad evangeeliumid. Igal nädalal juhatatakse seitsme kirjakoha valgel lähenema ühele olulisele teemale: Kristuse töö, ajakasutus, väärtused, loodus, lõpuaeg jne. Teemade ja kirjakohtade valik muutuvad aastate lõikes. Selline Piibli lugemine, koos vendlusega, on oluline täiendus Jumala sõna isiklikule uurimisele.
Esimese iseseisvusaja lõpul oli levinud „Kristlik rebitav kalender“ ja Teekäija tellijad said kahevärvilise seinakalendri koos baptistiliidu tähtpäevadega.
1947. aastal avanes võimalus alustada uut kalendrit. Kirjeldan põgusalt selle esimest aastakäiku ja järgnenud lisandusi. Nädal algab pühapäevaga. Igaks päevaks oli välja kirjutatud üks perikoop Piiblist ja üks nädalasalm. Kalender pidi sisaldama Eesti NSV riiklikke tähtpäevi: Üleliiduline kehakultuurlaste päev, tankistide päev, Jaapani üle saavutatud võidu püha, Maaparandajate päev, Pariisi Kommuuni päev, Bolševistliku ajakirjanduse päev jne. Et raamatupoe kalendrites kirikuaasta pühi ei olnud, siis oli „oma“ Kalender kogudustes väga oodatud. Trükiarv oli 2050, aga toonases Eesti Evangeelsete Kristlaste-Baptistide Koguduste Liidus oli 12 500 liiget (1945).
1949 ‒ Lisandub aasta moto: KRISTLASE PÜHITSETUD ELU ja motosalm: Nõudke kõikidega rahu ja pühitsust, ilma selleta ei saa ükski Jumalat näha! (Hb 12:14). Algavad nädalateemad koos valitud piiblisalmiga. Tiraaž 1200.
1956 ‒ Kalendrivihik muutub „kõhnemaks“: üks kuu – üks lehekülg.
1980 ‒ Kalender „kosub“, esikaanele hakkavad tulema pildid, nt Oleviste kiriku linoollõige (1987), Liidu kantselei, Pargi 9 (1997), Kärdla renoveeritud palvela (2008).
1988 ‒ Kirikuloolase Jaan Bärensoni koostatud lisa „Tähtpäevi / Ajaloolisi andmeid“ sisaldas 26 Eesti kirikulugu mõjutanud inimese tähtpäeva (nt: 300 aastat vaimuliku kirjaniku John Bunyani (30.11.1628–31.08.1688) surmast, 100 aastat baptisti jutlustaja Karl Kaupsi (29.12.1888–08.10.1968) sünnist). Rubriik ilmus üle 10 aasta. Kalendrisabas oli Ridala kui Liidu vanima koguduse lühiajalugu.
1989 ‒ Eesti Piibli 250. aasta – kalendri lisas oli emakeelse Pühakirja kujunemislugu. 
1993 ‒ Avaldatakse EKB Liidu koguduste (84) andmed: koguduse nimi, pastor/kohusetäitja, koguduse aadress. Tänaseks on neile lisatud sidekanalid (telefonid, meiliaadressid, kodulehed), pühapäevaste jumalateenistuste kellaajad, pangakontaktid ja aastapäevad.
1994 ‒ Liidu presidendi uusaastasoov. Lisades: Liidu juhatuse koosseis, Kõrgema Usuteadusliku Seminari, Sihtfondi „Päikesekiir“, Heategevusfondi „Sõbra Käsi“ ja Tallinna Pereraadio kontaktid.
Nelja 110-aastase (Pärnu Immaanueli, Haapsalu, Tallinna Kalju, Hiiumaa) ja kahe 100-aastase (Rakvere, Valkla) koguduse lühiajalood.
2001 ‒ Rubriik „Kriisiabi Piiblist“, kus on a' 3 keskset kirjakohta toimetulekuks 25 erineva ummikolukorraga (nt sõltuvus, vananemine, rahaasjad, üksindus jne).
2003 ‒ Lisatakse Eesti Evangeelse Alliansi palvenädala kava.
2006 ‒ Kalendri koostaja saatesõnad – kuidas on valitud pühapäevade neli kirjakohta, kus on Kalender leitav digimaailmas jne.
2007 ‒ EKB Liidu peamiste koostööpartnerite kontaktid (EKN, EPS, EEA, EBF, BWA, IFFEC).
2008 ‒ Kalendrisse jõuab aastal 2001 alguse saanud kogudustevaheline loositav palve- ja osadusvõrgustik.
Neid kalendreid on koostanud Robert Võsu, Ermo Jürma, Tarmo Kähr, Kristiina Krabi, Alland Parman. Terviku valmimisse panustavad Liidu kantselei ja tööharud. Kalendrites on olnud 14–96 lehekülge, tiraažid vahemikus 1200–5000.
