Oktoober 2022 
Erki Tamm, EKB Liidu president
EBFi aastakoosoleku avateenistusel palvetati olukorra pärast Ukrainas ja sealset sõjaolukorda arvestades võeti vastu ka pöördumine.
Ukraina baptistiliidu asepresident Igor Bandura jagas ülevaadet koguduste olukorrast. 400 kogudust asub okupeeritud territooriumitel, 200 on lõpetanud töö, sest inimesed on sõja eest põgenenud, 46 kirikut on purunenud pommitamistes, 120 pastorit ja diakonit on armeeteenistusse võetud, 250 on riigist lahkunud. Samas oli vend Igori usk julge ja ta rõhutas kõige selle hirmsa keskel Jumala tööd. Tema sõnul on viimase kolme kuu jooksul ristitud ligikaudu 2300 usklikuks saanud inimest. Väga tänulikud ollakse eestpalvete ja materiaalse toe eest. Andsin sõna, et võiksime toetada 2–3 pastorit, sest tööd on meeletult ja vajadused tohutud, aga kogudustel rahalisi võimalusi minimaalselt.
Pühapäeva hommikul laulavad moslemiperede lapsed nende kirikus – kas see pole ime?!
Kogu kohtumise aluseks oli püstitatud küsimus „Miks EBF?“. Paljude vastuste seas jooksis punase niidina läbi kogetud osaduse hindamine ja omavaheliste suhete väärtustamine. Seda eriti kriisiolukordades, nagu praegu Ukrainas ja Liibanonis.
Mina poleks kunagi kuulnud nii palju lugusid Jumala tegutsemisest eri rahvaste ja olukordade keskel, kui poleks Euroopa baptistide kohtumistel saanud osaleda aastast 2008.
Väga keerulisi olukordi on EBFi riikides rohkesti. Paljud kogudused tegutsevad moslemite enamusega maades, nagu Liibanon, Jordaania, Palestiina, kus suur hulk Süürias kestva sõja põgenikke on leidnud varju ja armastust just kristlaste kirikutes. Paljudest, kes kogevad üleloomulikku armastust, saavad Jeesuse tunnistajad. 
Üks pastor jagas, kuidas nende linna on jõudnud 8000 Süüria põgenikku. Süürlased on minevikus jordaanlastele palju kurja teinud. Nüüd avasid nad neile oma kogudused. Teenisid neid. Nad olid üllatunud. Miks neid armastatakse? Nad on vastu võetud kristlaste poolt juhitavatesse koolidesse, kus on piibliõpe. Pühapäeva hommikul laulavad moslemiperede lapsed nende kirikus – kas see pole ime?! Kõik need kannatused on avanud uusi võimalusi, et inimesed võiksid kogeda Jumala armastust. Ja muidugi lood siitsamast vanast Euroopast, mis meie koguduste lugusid kuuldes ei ole postkristlik, sest Jumala värske töö tunnistajaid on igas riigis.
Hea on olla osa Jeesuse liikumisest, kelle elu, õpetus, surm ja ülestõusmine ning taastulek täidab iga Temasse uskuja suure lootusega.
