2/2010 Allar Laugesaar, jurist, EKB Koguduste Liidu revisjonikomisjoni liige
Eesti liitumisel Euroopa Liiduga oli üheks pooltargumendiks välisinvestorite suurenev usaldus Eesti majanduse vastu. Täna kasutatakse sama argumenti euroga liitumise põhjendamiseks. Jättes kõrvale liitumiste majanduslikud mõjud, võib nõus olla sellega, et riigi usaldusväärsusele mõjub liitumine Euroopa Liiduga ja euroalaga kindlasti positiivselt.
Samas on selle usaldusväärsuse suurenemise hinnaks riigi iseseisvuse vähenemine. Euroopa Liidu poolt reguleeritud valdkondades on Euroopa Liidu reeglid kõrgemad mistahes Eesti seadustest.
Usaldusväärsuse, suveräänsuse ja ainupädevuse küsimused on asjakohased ka EKB Koguduste Liidu ja liikmeks olevate koguduste suhetes. Eripalgeliste kogudustena ühtses liidus olemine on rikkus, mida peaksime võimalikult arukalt ära kasutama. Samamoodi arukalt peaksime aga üles leidma need kohad, kus erinevused tuleks unustada ja ühtsetena, usaldusväärsematena ja paraku ka vähem iseseisvatena koostööd teha.
Käesolevas artiklis kutsun üles neile küsimustele vastuseid otsima pidades silmas liidu õiguslikke regulatsioone. Mõeldes liidu usaldusväärsuse ja koguduste iseseisvuse küsimustele soovitan lugeda näiteks liidu kodulehel oleva Eesti EKB Koguduste Liidu (edaspidi liidu) pastorite statuudi eelnõud (http://www.ekklesia.ee/index.php?s=1384). Statuudi eelnõu esitati arutamiseks aastakonverentsil 2009.
Koguduste iseseisvusest
Liidu kogudused on võrdlemisi iseseisvad. Liidu põhikirja § 19 kohaselt on liidu liikmetel (kogudustel) kohustus täita liidu põhikirja nõudeid, tasuda õigeks ajaks kokkulepitud liikmeannetus ja juhinduda liidu juhtivorganite otsustest. Ilmselt koguduste iseseisvuse ideest kantuna peavad kogudused liidu juhtivorganite otsustest ainult juhinduma. Mida tähendab juhindumine, sõltub juba iga koguduse enda arusaamadest ja tõlgendamise lennukusest. Selge on see, et tegemist ei ole konkreetse sõnastusega, mis välistaks liidu juhtorgani otsuse liiga vaba tõlgendamise. Leian, et sisuliselt on liidu juhtorganite otsused enamasti soovituslikud, mitte enamat.
Liidu ja koguduste pädevuste kattumise näitena kasutan pastorite statuudi eelnõud. Selle § 1 lõike 1 kohaselt kehtib statuut liidule, liidu pastoritele ja liidu kogudustele. Sellest tulenevalt peaks liidu liikmeskoguduste pastoritega seonduvad tegevused alates pastori kutsumisest ja ordineerimisest kuni tema ametitunnistuse kasutamiseni toimuma statuudi kohaselt. Ühtne regulatsioon tõstab märgatavalt liidu pastori staatuses olemise väärtust. Liidu pastoriks ei saaks ennast nimetada isik, kellele liit sellist õigust ei ole andnud. Paraku peab regulatsioon arvestama ka võimalusega, et teatud tingimustel võib olla vajalik isikult liidu pastorina esinemise õiguse äravõtmine. Sisuliselt tähendab liidu pastori nimetus liidupoolset "garantiikirja".
Probleem on aga selles, et koguduste põhikirjades võivad küsimused olla lahendatud hoopis teisiti. Põhimõtteliselt võib tekkida olukord, kus kogudusel on põhikirja kohaselt valitud pastor, kes liidu pastorite statuudi tähenduses pastor ei ole. Vastuolu korral lähtutakse ilmselt koguduse põhikirjast, sest esiteks on see kogudusele "lähem" ja "oma" ning teiseks tekitaks koguduse põhikirja rikkumine ka õiguslikult rohkem probleeme kui liidu mõne regulatsiooni rikkumine. Näiteks kui pastor on juhatuse liige, siis tema kohta kohturegistrisse kande tegemisel kontrollitakse otsuse vastavust koguduse põhikirjale, mitte aga liidu regulatsioonile.
Kui selliste vastuolude tekkimine ja nende lahendamine ei ole põhikirjaliselt reguleeritud, siis tekib segadus ja see vähendab lõppkokkuvõttes kogu liidu usaldusväärsust.
Reguleerimata on ka liidu ja koguduste pädevused õpetuslikes küsimustes. Liidu kodulehel on kõigile tutvumiseks üleval Joosep Tammo ja Peeter Roosimaa koostatud „Piibli õpetus Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidus". Liidu kogudustes on usueluline praktika ilmselt olulisem kui õpetus ja ehk seetõttu ei viita nimetatud dokumendile liidu põhikiri. Põhikirja § 2 sätestab, et koguduste usu ja tegevuse aluseks on Piibli Vana ja Uue Testamendi kanoonilised raamatud. Põhikirja kohaselt on liidu koguduste õpetuslik alus sisuliselt piiritlemata.
Seega ei ole liidul ega kogudustel võimalik midagi teha juhul, kui mõni liidu kogudus hakkab kuulutama õpetust, mille aluseks on küll Piibli Vana ja Uue Testamendi kanoonilised raamatud, kuid mis on selges vastuolus liidu koguduste senise praktikaga või viidatud põhimõtete kogumikuga.
Koguduste iseseisvuse küsimus on seotud ka sellega, millisena meid nähakse ühiskonnas. Liidu arengukavas aastani 2012 on üheks eesmärgiks liidu tegevuse hinnatus ühiskonnas ja hea kajastatus meedias. Leian, et liit oleks ühiskonnas sotsiaalpartnerina usaldusväärsem, kui liit saaks mõnes valdkonnas tegutseda ühtselt. Koguduste suur iseseisvus ei võimalda kolmandatel isikutel suhtuda liitu kui ühtsesse tervikusse. Samuti on probleemiks see, et paljudes valdkondades puudub liidul niiöelda enda tegevus ja kogu tegevus toimubki ainult koguduste kaudu.
Kuidas edasi?
Soovin rõhutada, et ma ei arva, et liidule suurema pädevuse andmine koguduseelu küsimustes tingimata vajalik peaks olema. Võimalik, et praegune liidu ja koguduste pädevuste jaotus on kõiki (ajaloolisi, majanduslikke jms) asjaolusid arvestades optimaalne ja mingeid muudatusi ei ole tarvis. Lisaks sisaldab pädevuste üleandmine liidule ka riske, mida tuleb ette näha ja maandada. On ka küsitav, kas liit üldse on valmis ja suuteline mingeid täiendavaid ülesandeid enda kandma võtma.
Ma ei arva, et liidule suurema pädevuse andmine koguduseelu küsimustes tingimata vajalik peaks olema.
Kokkuvõtteks leian, et minu hinnangul ei ole liidu ja koguduste pädevuste jaotus tänasel päeval päris selge ja läbimõeldud. Ühelt poolt oleme liiduna justkui ühtsed ja ühisel õpetuslikul alusel, teisalt aga pole see kuidagi reguleeritud ja kogudused võivad liidu kogudusena tegutseda ilma piiranguteta.
Eelkõige võiksid olla tänaseid olusid arvestades põhjalikult läbi mõeldud pädevuste küsimused. Tulemustest lähtuvalt on võimalik üle vaadata liidu ja koguduste põhikirjad. Põhimõtteliste küsimuste lahendamine aitaks ka mitu aastat tagasi moodustatud liidu põhikirjakomisjonil reaalset tegevust alustada. Loodetavasti pakub liidu aastakonverents ja sealne pastorite statuudi kavandi vastuvõtmine häid võimalusi arutelu jätkamiseks.
19_lego, Foto Allar Laugesaar: Üks ehitusplokk on ka tore asi, aga alles kokkuliidetuna moodustavad nad midagi enamat.
